Logistikasektor võib kujuneda kriisiaegadel majanduse päästerõngaks
Logistikasektor võib kujuneda kriisiaegadel majanduse päästerõngaks
Eesti logistikaettevõtted on läbi mitme kriisi näidanud üles jõulist vastupidavust. Kui mujal võivad töökohad kaduda, siis veonduses ja laonduses oodatakse uusi töötajaid pikisilmi.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni nõukogu liige Kristi Unt viitab logistikasektori olukorda tutvustades esmalt USA presidendi Joe Bideni hiljutisele kommentaarile, et COVID-19 pandeemia on läbi. Tõsi, ei ole haigus iseenesest kuhugi kadunud, kuid tõenäoliselt oleme seljatanud perioodi, mil viirus määras meie elu- ja töökorraldust.
„Pandeemia alguses enamik meist lootis, et see saab ruttu läbi ja saame kiiresti naasta tavapärasesse ellu. Paraku võttis võitlus viirusega kaks aastat ja kriisi täieliku ületamise asemel seisame silmitsi uue ning hullema väljakutsega.
Energiakriis, mille esimesed märgid andsid märku möödunud aasta sügisel ja sellest tingitud kõrge inflatsioon mõjutavad nii sektori otsekulusid kui ka võimendavad olulist ammust nähtust, nimelt palgasurvet ja sellega otseselt seotud tööjõupuudust.”
Samas tunnustab Kristi Unt logistikaettevõtteid selle eest, et kriise pole raisku lastud, vaid on kasutatud arenguks: „Toimuv näitab selgelt, et varasemalt globaalselt algatatud liikumine fossiilkütusest vaba majanduse suunas on õige. See teekond ei ole kiire ja lihtne. See nõuab pingutusi ja investeeringuid ning kindlasti võib ette tulla ka tagasilööke. Siiski ei ole meil valikut.
Logistikasektoril on üleüldises rohepöördes ülioluline roll. Me tarbime hulganisti energiat ja meie panus terve ühiskonna jätkusuutlikkusse saab olema tohutu. Kuid jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus ei piirdu mitte ainult alternatiivkütuse jõul liikuvate sõidukite soetamise ja rohelise elektri tarbimisega.”
Fookuses on inimeste hoidmine ja nutikad lahendused
Kristi Undi sõnul on aina enam vaja tähelepanu pöörata töötajate heaolule ja tervisele, protsesside automatiseerimisele ning vastutustundlikule hankimisele, läheneda nutikate lahendustega seal, kus traditsiooniline enam ei toimi.
„Uudne ja veel üsna võõras mõtte- ja tegevusviis on ringmajandus ehk materjalide ning toodete jagamine, laenamine, korduskasutamine, parandamine, uuendamine ja võimalikult kaua ringluses hoidmine. Usun, et ELEA liikmete ambitsioonid on kõrged ning sektor on valmis üheskoos ja aktiivselt toimetama selle nimel, et vastata uue ajastu väljakutsetele. Kriisid ja väljakutsed on läbi ajaloo kiirendanud muudatuste ellu viimist ja hoogustanud uute lahenduste kasutusele võtmist, nii on oodata ka seekord. Elame kiirete muudatuste ajastul,” hindab ta.
Sarnased väärtused on ka teistes erialaliitudes. Autoettevõtete Liidu direktor Kersten Kattai sõnastas septembris peetud üldkogul järgneva perioodi tegevusplaanid, kus konkreetsematest tegevustest on lähiaastatel olulised näiteks kaasaaitamine veoauto- ja bussijuhtide ameti populariseerimisele, nende töötasu tõusule ja töösuhete kvaliteedi kasvule, mis aitaks kaasa juhtide puuduse leevendamisele. Samuti kaasaaitamine sõidukite masside ja mõõtmete muutmise poliitikamuudatuse jõustumisele saavutamaks lubatud täismass 60 tonni ja autorongi pikkus 20,75 meetrit. See muudatus toetaks riigi kliimapoliitika eesmärke, kuna väheneb CO2 heide ja suurendab maanteetranspordi kuluefektiivsus.“
„Liidu siseselt on oluline kujundada liikmete pikaajaline nägemus ja ettepanekud majanduskeskkonna uute suundumuste suhtes arvestades toimuvat energia-, digi- ja innovatsioonipööret,“ kinnitab Kersten Kattai.
Logistikavaldkonnas ootavad paljud töökohad
ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing viis assotsiatsiooni liikmete hulgas läbi kiire küsitluse seoses koondamiste ja tööjõu saadavusega ning tõdeb selle tulemusi vaadates, et sektoris on läbivaks mureks – lisaks kõrgetele energiakandjate hindadele, inflatsioonile ja sektori otsekuludele – et pole saada sobivaid töötajaid.
„Samuti tuleb kohaneda kriisidest tulenevate kiirete muutustega ja teha tarku otsuseid. Koondamisi praegu plaanis pole. Soovitan suunata teiste sektorite koondatavad töötajad logistika ja transpordisektorisse tööd otsima läbi Töötukassa või, keda pakutavad vabad ametikohad kõnetavad, minu poole pöörduma – saan viia sobivate ettevõtetega kontaktid kokku, kuna vabu ametikohti on saada mitmes ELEA liikmesettevõttes,” räägib Kitsing. Puudu on lukksepp-mehaanikuid, operaatoreid, veokorraldajaid, laotöölisi, müügijuhte, laojuhte, tõstukijuhte, autojuhte, kauba komplekteerijaid ja laomehi. Väga suur puudus on autojuht-ekspediitoritest.
Küsitlusest ilmneb ka, et palkade ja tööjõumaksude maksmine pole enamikele ettevõtetele probleem, küll aga nähakse sektoris, et osa ettevõtjaid püüab suurendada ümbrikupalga osakaalu, mis pärsib hinnastamist ja ausat konkurentsi.
Venemaa agressiooniga kaasnenud muutused
Herkki Kitsingu tehtud küsitlusest ilmneb, et teadaolevalt on sel aastal alates 24. veebruarist ELEA liikmeskonnast kaks ettevõtet lõpetanud oma tegevuse, neist üks ettevõte on müügis. Mõlemad ettevõtted olid mikroettevõtted ühe töötajaga ning tegevus lõppes seoses sellega, et oldi spetsialiseerunud Venemaa või Valgevene klientidele.
„Samas kõrgete energiakandjate, kiire inflatsiooni ja ka muude põhjuste tõttu on ka meie sektori ettevõtete arengukasv pidurdunud,” räägib Kitsing ning lisab, et veonduse ja laonduse tegevusalal on hõivatud 7,5% kõigist hõivatutest ehk umbes 50 000 inimest.
„Veonduse ja laonduse tegevusalal tegutseb umbes 5700 ettevõtet. Käesoleval ajal ühendab ELEA endas 59 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega või muude logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat, sh üksteist assotsieerunud liiget ning kus töötab selle aasta alguse seisuga kokku 6021 töötajat.
„Leiame, et lao, transporditeenuse, autovedude, veondusevaldkonna ja kullervaldkonna operatiivne toimimine olukorras, kus tagada tarneahela püsimine, on ühiskonna seisukohast oluline. Transpordi sektor hoidis kriisi ajal ja ka praegu lülina majandust toimivana ehk on olnud majanduse vereringe, nii maad, raudteed, läbi õhu, kui ka merd mööda,” arutleb Herkki Kitsing.
Eesti Raudtee rahvusvaheliste suhete ja kommertsteenistuse juht Erkki Veismann toob aga välja, et sanktsioonide kehtestamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on toonud kaasa mitmeid muutusi. Need said alguse juba siis, kui Valgevenele kehtestati sanktsioonid väetiseveoks – mida näiteks Belgias ei tehtud.
„See oli Eesti riigi enda sanktsioon mida keegi teine siis ei teinud. Sanktsioon kehtestati ajakirjanduses avaldatud artikli tõttu. Belgia käitles edasi vene sanktsioonide tõttu meil keelatud kaupa – kuna käsitlus, kes on tegelik kasusaaja oli meil ja Belgial erinev,” ütleb ta ning lisab, et kaubaveo vähenemine ja kallinemine toob kaasa muutusi ka raudteesektori teistes osades.
Sektor on tugev, aga tööoskused tuleks üle vaadata
Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütleb, et logistikasektor ning veondus ja laomajandus on Eestis olnud aastaid väga tugev, kiiresti kasvanud ja arenenud. „Viimased paar aastat on aga selgelt näidanud, et see on ka tegevusala, kus on seotus maailmas toimuvaga väga tugev ja muutused võivad olla kiired ning isegi ootamatud,” lisab ta.
Tänavustest kollektiivsetest koondamistest rääkides torkab Lauri Kooli sõnul silma, et enamasti on veonduse ja laonduse ettevõtted kondamise põhjustes ära toonud tegevuse lõpetamise. Mitmel juhul on Eestis otsustatud tegevus lõpetada, teenus kolitakse teise riiki. On ka probleeme töötajate leidmisega ja olukord maailma majanduses. Koroona pani sektorile esimese põntsu ja energiakriis annab uue hoobi. Tänavuste koondamiste nn edetabelis on selle sektori ettevõtted kolmandal kohal – töötleva tööstuse ja majutus/toitlustuse järel.
„Selle aasta jooksul on meile arvele tulnud 1800 inimest, kelle viimane ametikoht oli seotud laonduse, logistika või varustamisega. Mullu oli see number väiksem ( terve aasta peale 1500 ). Siiski ei ole see näitaja nii suur, et selle sektori inimesed moodustaksid töötute seas enamuse või isegi suure osa ( näiteks kaubanduse – klienditeeninduse taustaga inimesi on oktoobri aluse seisuga arvel umbes 5700, aasta jooksul on aga arvel olnud lausa 6500).
Oktoobri esimese päeva seisuga oli töötukassal vahendada veonduse-laonduse sektoris 342 töökohta. Kõige enam Harjumaale, seejärel Tartu maakonda,” räägib Lauri Kool.
Töötukassa hinnangul pole kindlasti vaja karta sektori hääbumist – Eesti jääb oma asukoha tõttu ajati oluliseks sõlmpunktiks.
„Küll aga tuleks mõelda oma väärtuse tõstmisele tööturul – kindlasti ei saa selles sektoris hakkama algeliste IT kogemusteta, samuti on vaja tunda erinevaid programme, tehnikat ja ka keeli. Seega tasuks mõelda, kuidas ennast hoida väärtuslikuma – milliseid oskusi juurde õppida, et püsida muutuste tuules. Eelkõige peaksid täiendõppele mõtlema inimesed, kellel viimasest kooliskäigus möödas 15 aastat ja enam – nende teadmised võivad hakata veidi jääma ajale jalgu. Ka teistel inimestel võiks olla olemas vastus küsimusele- mida ma veel oskan? Mis saab siis kui ma miskipärast ei saa enam seda tööd teha, mida ma täna teen?” arutleb Lauri Kool.
Anne-Mari Alver
Loe rohkem:
Eesti Päevaleht Logistika erileht 18.10.2022