Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ajalugu
Alustame ELEA loomisest.
90-ndate aastate alguses ei olnud noorel ja taasiseseisvunul Eestil ekspedeerimise alaseid teadmisi ja kogemusi, ega keegi ei teadnudki mis see ekspedeerimine on.
Jüri Suursoo, Tallinna Autoveod AS tolleaegne juht, üks ühingu loojatest meenutab – me kõik olime siis alles „rohelised“, algajate tähenduses, Eestis ei olnud peaaegu üldse rahvusvahelise kaubanduse, sh rahvusvahelise transpordikorralduse asjatundjaid, seetõttu oli oluline nende teadmiste hankimine arenenud turumajandusega riikidest, eeskätt Soomest ja Rootsist.
90-ndate alguses puudus erialane seadusandlus ning toetuda tuli ENSV tsiviilkoodeksile, mis ei vastanud uue ettevõtluse mudeli nõudmistele. Tuli ise hakata looma vundamenti logistikasektori ülesehitamiseks.
Jüri Suursoo meenutab – oli vaja luua mingisugune tavaõiguslik baas selle valdkonna tegijatele, selleks oli vaja koostada lepinguvabadusel baseeruvad lepingutingimused, kus aluseks võetigi põhjamaade praktika.
Algajad „rohelised“ ei olnud 90-ndate alguses mitte ainult ettevõtjad, vaid ka meie poliitikud.
Jüri Suursoo meenutab – vähemtähtis ei olnud valitsusasutustele selgitada rahvusvahelise kaubanduse kitsaskohti ja selle parendamise võimalusi. Tekkis vajadus luua organisatsioon, läbi mille valitsusinstitutsioonidega suhelda ja ettepanekuid teha.
Sisulisi muudatusi oli vaja ka rahvusvahelise transpordi organiseerimisel ja võrgustike ülesehitamisel.
Meelis Arumeel, loomisprotsessi üks juhtfiguuridest, Schenker AS pikaajaline juht meenutab – selleks, et saada koostööpartnereid Euroopast pidi ettevõttel olema vastutuskindlustus, meil sellist asja ei olnud. Tuli hakata looma ühtseid tingimusi ja reegleid, millele tugineda, et luua eeldused ekspedeerimiskindlustuse väljatöötamiseks. Oli vaja luua ühing, kes koordineeriks protsessi ja oleks ettevõtteid ühendavaks lüliks.
6. detsembril kell 19 kogunesid RAS Logistika Maja saalis, Tartu mnt. 13, nelikümmend üks rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega tegelevat ettevõtet, et asutada Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon (EEA). EAA loomine oli tingitud vajadusest luua ühised mängureeglid Eestis tegutsevatele ekspedeerijatele vältimaks ebaausat konkurentsi ja teiseks oluliseks põhjuseks oli vajadus luua koostöö rahvusvaheliste ekspedeerimisorganisatsioonidega FIATA ning NAFF.
Peale asutamiskoosolekut 6. detsembril 1994 saabab EEA juhatus avalduse Eesti Vabariigi valitsusele, et mittetulundusühing registreerida. 13. veebruaril 1995. aastal saabub Sotsiaalministeeriumist käskkiri, milles teatatakse, et EEA põhikiri on registreeritud ja mittetulundusühing on kantud ettevõtteregistrisse. Ametlik algus logistikavaldkonna reguleerimiseks ja EEA üldtingimuste kinnitamiseks. Alustatakse ettevalmistusi ühinemiseks FIATA-ga.
EEA loomine 1994 aasta detsembris äratas laialdast vastukaja Põhjamaade ekspedeerijate liitude hulgas, kes olid valmis toetama eestlasi nii nõu kui jõuga. Soome Ekspedeerijate Liit oli valmis pakkuma tasuta koolitusabi EEA liikmetele veo- ja ekspedeerimise alal, ohtlike veoste transpordi ja ekspedeerimise alal ning ekspedeerimisalase õppekirjanduse ja infomaterjalide väljaandmisel. Abi pakuti ka kontoritehnika ja –mööbli soetamisel.
94. aastal otsustas EEA ühineda Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsiooni konventsiooniga Ekspedeerimise Üldtingimustest (NSAB 85) ning tulevikus lähtuda oma tegevuses vaid antud konventsioonist. Üldtingimusi tutvustati Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, kes need heaks kiitis ja EEA tegevusele toetust avaldus. Algas töö NSAB 85 konventsiooni Eesti oludele kohandamiseks, puudutas see eelkõige kohtupraktikat ja pretensioonide lahendamist.
EEA algusaastatel oli ühingu tegevus seotud eelkõige maksu- ja tolliametiga kokkulepete saavutamises. 94. aastal lepiti toonase Tolliametiga kokku, et ekspedeerimist puudutav seadusandlus kooskõlastatakse EEA-ga. Samal ajal kohtuti sadamate ja raudtee esindajatega ja Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministriga, et tutvustada ühingu tausta ja tegevuse eesmärke.
1. juulil 1995 aastal hakkasid kehtima Eesti Ekspedeerijate Assotsiooni üldtingimused, mis vastasid Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsiooni 1. aprillist 1985. aastast kehtivatele üldtingimustele NSAB 85. Täna nii iseenesest mõistetava asjaga oli algust tehtud, lepiti kokku ühtsetes käitumisreeglites. EEA juhatus fikseeris oma liikmete seisukoha, et ekspedeerimise tegevust ei ole vaja litsenseerida, turg paneb ise asjad paika.
4. oktoobril 1995. aastal võeti EEA vastu FIATA liikmeks. Ühing sai õiguse oma liikmetele välja anda FIATA multimodaalse transpordi dokumente ja vorme (FBL, FCR, FFI). EEA alustas koostöös FIATA-ga ekspedeerijate õppeprogrammi väljatöötamist, eestlastele terendas eemalt FIATA Diploma saamise võimalus.
Jüri Suursoo meenutab – FIATA-ga liitudes saavutasime juurdepääsu FIATA koolitusmaterjalidele ja ka koolituse Eestisse toomise. FIATA liikmelisus võimaldas paremini saavutada kontakte ja leida koostööpartnereid maailmas ja laiendada võrgustikku.
1996. aastal võeti vastu otsus hakata koguma EEA liikmete tegevusstatistikat ja palgastatistikat.
1995. aastal oli EEA liikmete kogukäive 821 milj. EEK-i (millest ca 50% käive ekspedeerimisteenuste osutamisest), liikmesettevõtetes töötas kokku ca 1600 töötajat. EEA-l oli 49 liiget.
1997. aasta üldkoosolek otsustas EEA liikmeskonda vastu võtta ka ettevõtted, kelle tegevus ei olnud otseselt seotud ekspedeerimisega ja tehakse vastavad muudatused EEA põhikirja.
Huvi ühinguga liitumise vastu olid üles näidanud Tallinna Lennujaam ja mitmed tollimaaklerid, kellel puudus erialaorganisatsioon, kuid kes vajasid ühingu tuge koolituste ja rahvusvahelise võrgustiku loomisel.
1999. aastal sõlmiti leping EMI&EWT-ga, kes kes hakkas läbi viima FIATA õppeprogrammile vastavat ekspedeerijate täiendõppe kursuseid. Esimene rahvusvahelise ekspedeerija põhikursus kestis pool aastat ja sellel osales 33 õppurit 18. ettevõttest.
Hakati tegema ettevalmistusi esimese Ekspedeerija käsiraamatu koostamiseks ja väljaandmiseks.
1999. aastal asus EEA peasekretäri kohale Kersti Kraas, kes juhtis ühingut 8 aastat ning oli aktiivne liige FIATA standarditele vastavate õppekavade atesteerimise komisjonis ja osales EEA esindajana mitmetes töögruppides.
EEA juhatus otsustas hakata nõudma liikmesettevõtetelt regulaarselt vastutuskindlustuse poliisi koopiaid.
1999. aastal moodustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde transpordi, logistika ja posti kutsenõukogu, kus EEA-d esindas Alar Lõhmus. Nõukogu põhiliseks tegevuseks oli transpordi ja logistika valdkonna kutsestandardite loomine. Samm oli vajalik, sest erinevates koolides olid erinevad õppekavad ja õpetamise tase vajas ühtlustamist.
Juba 1998. aastal alustati eeltööd EEA üldtingimuste kaasajastamisega, võttes aluseks Põhjamaades muudetud ja kehtima hakanud NSAB 2000 üldtingimused. Aastal 2000 kooskõlastati muudatused Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning alates 1. jaanuarist 2001 hakkasid kehtima uued EEA üldtingimused 2000, mis jäid valdkonda reguleerima pikaks ajaks ning mille alusel töötasid nii EEA liikmed kui ka mitteliikmed.
2000. aasta suvel peeti EEA I suvepäevad Jänedal, kus osales ligi 200 töötajat 20 ettevõttest. Traditsioonile pandi alus ning suvepäevi, kus osalejate arv oli muljetavaldav, korraldati nii mitmelgi aastal. Kahjuks järgnes majanduslangusele ka meeleahutuse nõudluse vähenemine ja suvepäevad hääbusid.
Uue sajandi alguses pööras ühing palju tähelepanu noorema põlvkonna logistikute õpetamisele ning EEA korraldas konkursse esindaja leidmiseks ülemaailmsele konkursile FIATA Noor Eekspedeerija.
2001. aastal hakkas EEA koostöös kindlustusseltsidega välja töötama EEA Üldtingimustele 2000 vastavat kindlustustoodet, et saaks alandada ettevõtete kindlustuspreemiat ja kindlustustingimused oleksid üheselt mõistetavad ja võrdsed. Koostööd tehti erinevate kindlustusseltside ja Kindlustusseltside Liiduga.
2001. aasta jaanuaris ilmus kauaoodatud Ekspedeerija käsiraamat, mis oli Soome Ekspedeerijate Liidu (Suomen Huolintaliikkeiden Liitto) poolt
1997. aastal välja antud käsiramatu tõlge. Välja jäeti vaid Soomet puudutavad spetsiifilised lõigud, kuid sisse jäid näited Soome praktikast. Juurde kirjutati EEA info ja peatükk Eesti Väliskaubanduse regulatsioonide kohta.
2002. aastasse jäi ühingu võitlus Liikluskindlustuse seaduse muutmise osas, et poolhaagised ei kuuluks kohustuslikku kindlustust vajavate sõidukite hulka.
Eesti riik tegi esimesi samme tolliinfo digitaliseerimise osas, võeti kasutusele Asycuda tollilao moodul, kuid see suurendas bürokraatiat ja ettevõtete koormust andmete sisestamisel. EEA pidas läbirääkimisi tolli esindajatega bürokraatia vähendamise osas.
2002. aastal rakendus Käibemaksuseadus ja sellest tulenev Rahandusministri määrus 119, mis mõjutas oluliselt ekspedeeririmisettevõtete tegevust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel ekspedeerimisturul. EEA–s moodustati töörühm, kes esitas oma ettepanekud muudatusteks ja kohtus korduvalt Rahandusministeeriumi esindajatega. Töö tulemusena läks määrus muutmisele ning ekspedeerimine lisati teenuste ekspordi nimekirja ja rahvusvahelist ekspedeerimise teenust müüdi käibemaksuvabalt.
2003. aastal oli põhiliseks teemaks Toiduseadusest tulenev kohustus, mille kohaselt veondusettevõtted loetakse käitlemisettevõteteks ja nõutakse nende tunnustamist. Oluliseks teemaks oli ka aktsiisivaba kütuse sissevedu Eestisse mootorsõiduki standardsetes kütusepaakides, ühingu poolt esitatud ettepanekud võeti arvesse.
Ettevalmistused Euroopa Liiduga ühinemiseks olid täies hoos ning muudadatusi valdkonnas palju.
2004. aastal hakati esmakordselt rääkima pikkade autorongide (25.25 m) kasutuselevõtust Eestis. Teemaga tegeles aktiivsemalt Logistika Ühing, EEA liikmeskonnas konsensust ei saavutatud ja ühing jäi neutraalsele seisukohale, kuid oldi valmis osalema töörühmades.
1.Mail 2004 võeti Eesti vastu Euroopa Liidu liikmeks. Seoses sellega tehti seadusandlusesse muudatusi, täiendusi ning viidi kooskõlla EL seadusandlusega. Üheks valdkonda puudutavaks muudatuseks oli kohustus rajada piiripunktidesse kontrollpunktid loomseid saadusi sisaldavate kaubasaadetiste kontrolliks, mis aeglustas piiriületust. Juhatuse liikmed kohtusid Veterinaarameti esindajatega.
2005. aastal kohtus EEA juhatus CLECAT-i tollase peadirektori Marco Sorgettiga ning arutluse all oli EEA ühinemine organisatsiooniga. CLECAT-i peamiseks tegevusvaldkonnaks oli erialane õigusloome ja sisendite andmine Euroopa Liidu Transpordikomisjonile. EEA juhatus otsustas organisatsiooniga liituda ning anda oma panuse selle töösse.
2005. aastal jätkati tööd Tolliseadustiku kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu seadustega ning EEA oli Maksu- ja koostööpartneriks. Valmistati ette volitatud ettevõtja staatusega seonduvaid võimalusi ja impordi Tolliameti eeldeklareerimisega seonduvai küsimusi.
2006. aastal korraldas EEA oma liikmetele ja teistele valdkonna ettevõtetele koolitusi ja seminare, kus käsitleti päevakorras olevaid probleeme ja pakuti lahendusi (uus käibemaksuseadus, kindlustus, jne). EEA delegatsioon osales Ukrainas Odessas toimunud Ekspedeerijate päevadel.
2006. aastal kuulutas EEA välja uue konkursi FIATA Diploma mahus koolituse saamiseks, eelduseks oli moodulitel põhineva õppekava ja selle vastamine FIATA miinimumstandarditele. EEA juhatus valis uueks koolitajaks Tallinna tehnikakõrgkooli ja alustati ettevalmistusi õppekava akrediteerimiseks FIATA-s.
2007. aastal sai Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt väljatöötatud FIATA Diploma õppekava heakskiidu FIATA komiteelt ning alustati pilootkursustega Tallinnas. Sama aasta sügisel kaitses kool edukalt FIATA õppekava ning moodulitel põhineva õppekava lõpetanutel oli võimalus taas saada FIATA Diplom.
2006. aasta lõpus alustas EEA läbirääkimisi logistika valdkonna erialaorganisatsioonidega, eesmärgiks oli ühe tugeva erialaorganisatsiooni loomine. 2007. aasta märtsis toimunud üldkoosolekul otsustasid EEA liikmed Eesti Logistikaühinguga mitte liituda, kuid jätkata koostööd ja ühiseid projekte.
2006. aastal jätkus Jüri Suursoo eestvedamisel autokaubaveo eeskirjade väljatöötamine, alustatud oli sellega juba uue sajandi algusaastatel.
2007. aastal saadi kooskõlastus ERAA-lt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt ning Autoettevõtete Liidult ning üldkoosolek kinnitas ELEA autokaubaveo üldtingimused.
2007. aastal jätkusid arutelud EEA laiapõhisemaks muutmisel, kitsaskohtadele osutamine ja nende likvideerimine, mis algusaastatel olid ühingu tegevuse peamine eesmärk, olid lahendatud. Juhatus otsis võimalusi kaasata ühingusse ka teisi valdkonnas tegutsejaid nagu ladustamisteenuste pakkujad, sadamaoperaatorid, jne.
2007. aasta septembrist asus EEA peasekretäri ametikohale Katrin Raie. Tema esimesteks suuremateks väljakutseteks oli FIATA õppekava kaitsmine Dubais koos Tallinna Tehnikakõrgkooliga ja Tallinnas koolituse korraldamine õppejõududele. Mõlemaga sai uus ja energiline peasekretär suurepäraselt hakkama.
2007. aasta sügisel organiseeris EEA koolitused logistika valdkonna õpetajatele ja õppejõududele. Eesti õpetajaid saabus koolitama FIATA koolituste komitee esimees Thomas Sim Singapurist. Koolitusel osales 14 õppejõudu Eesti erinevatest kõrgkoolidest ja kutsekoolidest, kus logistika eriala õpetatakse.
2007. aasta lõpus ja 2008 alguses külastas EEA peasekretär ühingu liikmeid ja kogus informatsiooni liikmete arvamuste kohta tuleviku osas. Enamus ettevõtteid tõdes, et muudatusi on vaja ja selles suunas tuleb liikuda. Samas oldi pigem ettevaatlikud ja samm-sammult arenemise poolt, sooviti mitte liiga radikaalseid muutusi.
EEA osales tolli töörühmas, kus tegeleti e-tolli arendamisega Euroopa Liidus (MASP projekt), projekt oli väga mahukas ja pika-ajaline. Posti- ja kullerfirmad pöördusid EEA poole piirangute kaotamiseks kesklinnas parkimisel ja sissesõidul, kui tegemist kaubaveoga. Ühing pöördus sisulise ettepanekuga Omavalitsuste Liidu poole ning probleemile leiti lahendused.
2007. aastal tõstetasid EEA liikmed küsimuse taara (kaubaaluste) ringluse kohta. Ühing moodustas töörühma ning külastas erinevaid taara ringlusega tegelevaid ettevõtteid nagu MTÜ Pakendiringlus, Xanor, jne. Valdkond oli reguleerimata ja ettevõtete kahjud segadusest tingituna suured. Üldiste eeskirjade valmimiseni siiski veel ei jõutud.
2008. aasta üldkoosolek kinnitas põhikirja muudatused ja liikmete tegevusalana lisati lisaks ekspedeerimisele logistika ja logistikateenuste osutamine. Muutus ka organisatsiooni nimi – Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon – ELEA. Eesmärgiks oli kaasata ühingu töösse võimalikult palju erinevate valdkondade esindajaid.
2008. aasta sügisel alustati FIATA koolituste uue tsükliga Tallinna Tehnikakõrgkoolis, osalejate arv oli viimaste aastatega võrreldes suurenenud. ELEA taotles EAS-ist oma liikmetele koolituse toetust ning sellele saadi positiivne otsus, toetuse suuruseks oli 50% täissummast. FIATA koolitused said taas hoo sisse. 2009. aasta sügisel lõpetajatele andis tunnistused üle FIATA koolituse divisjoni juht Markus Schöni.
2008. aasta lõpus arutati taas NSAB-ga ühinemise teemat, arutluse all oli veel kõigi Balti riikide ühinemine Põhjamaade üldtingimustega. Põhjamaade assotsiooniga siiski ei ühinetud, kuid lepiti kokku informatsiooni vahetuses ja NSAB üldtingimuste kasutamises. ELEA alustas läbirääkimisi Baltimaades, ühiste üldtingimuste kasutusele võtmiseks.
2009. aasta üldkoosolekule kutsuti esmakordselt ka külalisesineja, kelleks oli majandusteadlane Hardo Palula, kes tegi ettekande teemal „Himeerika mõranemise võimalik mõju Eesti veondusele”. Külaalisesineja võeti väga hästi vastu ja sellest sai alguse traditsioon kutsuda ülgkoosolekule külalisesineja, kelleks on läbi aastate olnud ministrid, valdkonna spetsialistid, jne.
Juba 2008. aastal moodustati töörühm, kes hakkas ette valmistama Laopidajate üldtingimusi. Töörühma juhtisid Jaan Lepp ja Mart Melles. Töörühm otsustas aluseks võtta Rotterdam-Amsterdami tingimused, töö käigus kohtuti pankadega, kindlustusseltsidega, jne.
Alates 1. veebruarist 2011 jõustusid Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) Ladustamise Üldtingimused, millised reguleerivad majandustegevuse raames kaupade ladustamisel laopidajate ning nende klientide õigussuhteid ning kaitsevad kliente Üldtingimustes sätestatud ulatuses.
2009. aastal alustas Tolliamet koostöös ELEA-ga välja töötama volitatud ettevõtja staatuse (AEO) õigusega kaasnevaid kohalikke rakendusotsuseid. AEO mõte oli kontrollitud ja heakskiidetud ettevõtetele anda ihtsutatud tolliprotseduuride lubamine ja tulevikus nähti lausa AEO-dele tollivormistamise õiguse andmist ja piiril rohelise koridori võimalust.
2010. aastal alustas peasekretäri ametis 2020 aasta augustini töötav Katre Kasepõld.
Aktuaalseks muutus kartelli kokkulepete teema ning Euroopas maksti esimesi suuri trahvisummasid. Selle tulemusena muutusid välismaise osalusega ettevõtted ettevaatlikus ning nii mõnigi oli sunnitud oma tegevuse erialaorganisatsioonis lõpetama.
2010. aastal kutsus ELEA kokku töörühma taara ringluse (kaubaalused) tegevuseeskirja koostamiseks, töörühma juhtis Karli Lambot. Teemaga alustati juba 2007. aastal ja töörühma kuulusid erinevate osapoolte esindajad – jaekekaubanduse, ekspediitorite ja kaubaaluste tootjate esindajad. 2012. aasta 1. maist hakkasid kehtima ELEA veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad, mis põhinesid Soome analoogil.
2012. aasta üldkoosolek kehtestas liikmemaksude arvestamise uue korra, mis arvutati eelmise majandusaasta müügikäibe alusel ning jagati 5. rühma.
ELEA liitus Single Window initsiatiiviga, mille vedamist alustas ILT ja täna jätkab PROLOG.
Ühing korraldas erinevaid infopäevasid ja sadamate külastusi oma liikmetele (Muuga Sadam, Sillamäe Sadam, jne).
2012. aastal alustas ELEA tihedamat koostööd Kutsekojaga ning alustati erinevate valdkonda puudutavate kutsestandardite väljatöötamist. Uued kutsestandardid andsin sisendi ka uute õppekavade väljatöötamiseks koostöös INNOVE-ga. Koostöö kutsestandardite ja õppekavadega on ühingu üheks prioriteediks ka täna.
2013. aastal osales ELEA aktiivselt Transpordi arengukava väljatöötamisel, koostööd MKM-iga jätkub ka tänasel päeval. Oluliseks teemaks oli veel teemaksude kehtestamine Eestis.
2014. aastal osaleid ELEA stipendiaatidena APEC koolituskeskuse kursustel Antwerpenis Greencarrier Freight Service Estonia ja Silsteve esindajad.
2014. aastal alustas ELEA koostööd TTÜ Tuleviku-uuringute Instituudiga, Erik Tergi juhendamisel valmisid Eesti transpordi – ja logistikasektori tulevikustsenaariumid aastani 2030. Detsembris tähistati Teletornis ELEA 20. juubelit ja 4. stsenaariumi (Helesinine HUB, Ettevaatliku mehe stsenaarium, Põhjala siiditee ja Elu logistilises tupikus) üle diskuteerisid Karli Lamboti juhendamisel valdkonna tippspetsialistid – Siim Kallas, Raivo Vare, Tiit Vähi, Erik Laidvee ja Rein Loik.
2016. aastal tegid uuenduskuuri läbi EEA üldtingimused ja need viidi kooskõlla NSAB 2015 tingimustega ja said uueks nimeks ELEA üldtingimused 2015.
2016. aastal ilmus kauaoodatud uus ja mahukas elektroonne Ekspedeerija käsiraamat, koostajaks Jüri Suursoo.
2017. aastal võttis ELEA üldkoosolek vastu Logistikateenuse hea tava, millest sai ühingu eetika koodeks. Saamal aastal korraldas ELEA arutelu ringe ja tegi Rahandusministeeriumile ettepanekuid kütuseaktsiisi teemal, eesmärgiks oli aktriisimäära langetamine või selle osaline tagastamine transpordiettevõtetele. Teema on aktuaalne ka tänasel päeval. 2018. aastal jätkas ühing koostööd MTA ja AEL-iga ümbrikupalkade maksmise teemal, töö tulemusena sõlmiti kokkulepe ametiühingutega ja autojuhtide miinimumpalgaks 1100 eurot. MTA kontrolli tulemusena ümbrikupalkade maksmine veondussektoris vähenes märgatavalt. ELEA tõstatas taas pikemate veoühikute Eesti teedele lubamise teema.
Käesoleval, 2020-ndal aastal ei ole ELEA prioriteedid oluliselt muutunud. Jätkuvalt on organisatsiooni eesmärgiks esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja luua võimalikult soodne ettevõtluskeskkond sektori arenguks.
Oluline on jätkata koostööd erinevate haridusasutustega valdkonna spetsialistide koolitamisel ja anda õppekavadesse nii töömaailma kui ka rahvusvaheline sisend.
Ühingu loomise esialgne idee ja olulisim ettevõtmine läbi aegade – hoida koos ja pidevalt kaasajastada valdkonna tööks vajalike baaslepingute paketti – on aktuaalne täna ja ka tulevikus.
Ülikonna valikul võib määravaks osutuda sobiva lipsu leidmine, miks mitte võiks selleks lipsuks olla ELEA.