Erialaliidud: Eesti valitsus teeb turboseadustega enneolematut kahju
Ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumine seoses hea õigusloome põhimõtete mittejärgimisega
Ühispöördumine saadetud välja 14.09.2023
Lugupeetud Kaja Kallas!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning lisaks veel 34 ettevõtlusorganisatsiooni pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole, sest oleme rahulolematud viimaste kuude ministeeriumide õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul jätavad ministeeriumid ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad, plaanitavate muudatuste mõjuanalüüs on puudu või oluliste puudustega, plaanitavaid muudatusi ei ole sisuliselt põhjendatud ja/või esineb muid olulisi hea õigusloome põhimõtete rikkumisi.
Üksnes septembris on vähemalt viiel korral antud ettevõtlusorganisatsioonidele eelnõudele arvamuse avaldamiseks maksimaalselt neli tööpäeva ning lisaks on rikutud teisi hea õigusloome põhimõtteid. Sellisteks eelnõudeks on:
- keskkonnatasude seaduse muutmise seadus
- riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus
- maapõueseaduse muutmise seadus
- keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus
- maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus
Viimasel poolaastal on selliseid juhtumeid olnud veel, neist suurima mõjuga maksuseaduste muudatuste pakett, mis sisaldas nii käibe- ja tulumaksu kui aktsiiside tõstmist.
„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ kohaselt peab õigusloome olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Eelpool toodud näidete osas on neid põhimõtteid rikutud.
Kui ministeerium jätab huvigruppidele eelnõu analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks mõned tööpäevad, siis on tegemist näilise kaasamisega, sest nii lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtlusorganisatsioonidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumidele põhjalikku tagasisidet anda.
Lisaks lühikesele vastamise tähtajale on probleeme ka eelnõude mõjuanalüüsidega – sisuline mõjuanalüüs puuduv või on see oluliste puudustega, näiteks ei ole analüüsitud või piisavalt analüüsitud plaanitavate muudatuste mõju ettevõtetele ja nende konkurentsivõimele. Probleeme valmistab ka see, et lisaks konkreetse eelnõu mõju hindamisele ei võeta arvesse kumulatiivset mõju, mis kaasneb mitme muu eelnõu koosmõjus. Eelnõude ja seletuskirjade kvaliteedile mõjub halvasti ka see, kui eelnõu peamine eesmärk on riigieelarve tulude suurendamine ning see on ka mõjuanalüüsi fookuses, kuid muud ja veelgi olulisemad eesmärgid ning mõjud jäävad tagaplaanile. Mõjuanalüüs puudumisel või pealiskaudsuse tõttu pole plaanitav mõju selge ning on keeruline pikaajalisi strateegilisi eesmärke ellu viia.
Mõistame, et näiteks COVID-19 kriisi ajal või ka Ukrainas sõja alguses oli ootamatuid ja ettenähtamatuid olukordi, kus võis olla põhjendatud eelnõude menetlemine kiirkorras. Samas eelpool välja toodud eelnõude puhul on kiirustamist põhjendatud järgmise aasta riigieelarve koostamisega, kuid riigieelarve ei saa tulla riigi jaoks ootamatult, et õigustada eelnõude kiirmenetlemist.
Eelnõude menetlemine kiirkorras sisulise kaasamise ja mõjuanalüüsita vähendavad õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavust ja pärsivad seeläbi ka ettevõtete investeerimiskindlust, mis on praegu niigi madal. Olukorras, kus eksport ja majandus on mitmendat kvartalit järjest languses, näiteks 2023. aasta II kvartalis vähenes SKP võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti ja juuli kaupade eksport vähenes jooksevhindades 26 protsenti, peab riik võtma kasutusele meetmeid ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks, mitte vähendama ettevõtete kindlustunnet, kehtestama ja tõstma uusi makse ning tasusid. Lisaks on valitsus võtnud omale eesmärgiks töötada selle nimel, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas. Hea õigusloome on selle üks nurgakive.
Ettevõtlusorganisatsioonid on vastu eelnõude menetlemisele kiirkorras ning paluvad Vabariigi Valitsusel peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine. Pärast mõjuanalüüsi ja selgituste täiendamist ning eelnõu muutmist palume need eelnõud saata uuesti kooskõlastusringile ja anda huvigruppidele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Eeltoodud põhjustel tuleb edasi lükata ka kiireloomulistes eelnõudes sisalduvate muudatuste jõustumise tähtajad. Lisaks tuleb edaspidi vältida hea õigusloome põhimõtetest mitte kinni pidamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid:
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Erametsaliit
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Pangaliit
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Eesti Plastitööstuse Liit
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Autoettevõtete Liit
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Mööblitootjate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Puitmajaliit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Eesti Transpordikütuste Ühing
Eesti Meretööstuse Liit
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
https://www.err.ee/1609104227/aas-riik-peaks-andma-oluliste-eelnoude-puhul-kaks-kolm-nadalat-aega
Loe pöördumist SIIT: 20230914 Pöördumine Seadusloome (1)