PRESSITEADE: Rekordaasta teinud kaubavedajad vaatavad murelikult tuleviku poole
Pikalt kiratsenud Eesti maanteekaubavedajad tegid konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika toel eelmisel aastal rekordilise tulemuse – sektori väliskaubandustulu oli 2021. aastal 265 miljonit eurot, mida oli rohkem, kui varasema 7 aasta eksporditulu kokku. Naaberriikide muutunud kütusepoliitika tõttu kardab sektor, et sarnaseid tulemusi lähiaastatel ei suudeta korrata.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing märkis, et riigi kütusepoliitikal on otsesed mõjud sektori elujõulisusele.
„Pärast 2020. aasta aktsiisilangetust hakkasid koheselt veosemahud kasvama ja kodumaiste veoettevõtete majandustegevus kasvama. Eelmisel aastal kasvas Eesti vedajate veosemaht ligi neljandiku võrra – pärast pikki aastaid langenud veosemahte näitas sektor, et kui riik tagab meie ettevõtetele konkurentsivõimelise keskkonna, siis suudame edukalt majandustegevust laiendada.“
Eriti märgatava tõusu tõi 2021. aasta Eesti-siseselt veetavate kaupade juures – riigisisese veo maht tõusis koguni 41 protsenti. Valdavalt koduturule keskendunud veoettevõtteid koondava Autoettevõtete Liidu tegevdirektor Villem Tori sõnas, et kuigi ühelt poolt oli 2020. aasta veosemaht väiksem seoses COVID-piirangutega, siis selge struktuurne muutus on siseriiklike vedude osas toimunud.
„Kuna kütus moodustab kaubaveo kogukuludest arvestatava osa, siis ei suutnud ka Eesti sisevedudel kohalikud ettevõtted konkurentsis püsida – madalam aktsiis andis naabritele selge konkurentsieelise. Eelmisel aastal aga oli näha selget trendi murdumist, kus kohalik vedaja asendas maanteedel võõraste numbrimärkidega masinaid,“ sõnas Tori. „Igasugune aktsiisilangetus mõjutab positiivselt meie inimeste rahakotile, kuna hinnasurve kaupade transpordil selle võrra väheneb,“ lisas Tori.
Eesti transpordiettevõtete tegevust on negatiivselt mõjunud ka Venemaa agressioon Ukraina vastu. „Paljude meie vedajate jaoks olid Venemaa, Valgevene ja Ukraina arvestatavad sihtturud – nüüdseks on seal aga veod täielikult peatunud,“ selgitas Herkki Kitsing. Statistikaameti andmed näitavad, et 2022. aasta I kvartali maantee kaubavedude ekspordibilanss langes võrreldes möödunud aastaga ligi 27% 48 miljoni euroni.
„Kui nüüd kaotame ka konkurentsipositsiooni seoses naabritest kõrgema kütuste maksupoliitikaga, siis võib sektor taas auku kukkuda,“ ei näe Kitsing sektori lähitulevikku positiivses valguses.
Vedajaid teeb murelikuks, et Läti hiljutine otsus muuta alates 1. juulist kuni 2023. aasta lõpuni biokütuse segamise kohustus vabatahtlikuks muudab taas regionaalset konkurentsipositsiooni ja taastab lõunanaabrite eelise. „Kui Läti majandusministeeriumi välja öeldud eesmärk – langetada kütusehinda 10 sendi võrra – saab tõeks, siis kahtlemata taastub praktika, kus arvestav osa Eesti veondussektorist viib oma tankimise taas lõunapiiri taha,“ nentis Herkki Kitsing.
Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing tegevjuht Mart Raamat sõnas, et järgmisel kevadel läheb olukord veelgi hullemaks. „Kuna Eestis tõuseb tänases seadusandlikus raamis taas diislikütuse aktsiis 2023. aasta kevadel, siis järgmisest aastast tekivad ilmselt rekordilised hinnakäärid Eesti ja Läti kütusehindades. Riigieelarve kaotab üle 15 miljoni euro, Eesti vedajad oma konkurentsipositsiooni ja Eesti kütusetarbija peab jälle kinni maksma järjekordsed valed poliitikaotsused.“