Kütuse aktsiisist

Rahandusministeerium planeerib alates 2022.a. maist diiselkütuse aktsiisi tõstmist tagasi Euroliidu kõrgeimale (v.a. Holland) tasemele. Selle vältimiseks on ELEA koos erialaliitude ERAA, AL ja Õliühinguga teinud viimase kolme kuu jooksul arvukalt konkreetse sisuga pöördumisi nii vastavate ministeeriumide, kui ka ajakirjanduse poole. Pöördumiste sisuga saate tutvuda alljärgnevate linkide avamisel:

Kuula 25. veebruar 2021 Ärikliendid roolis saadet, kus rääkis Via 3L Freight OÜ juhatuse esimees ja Eesti Logistikaettevõtete Assotsiatsiooni nõukogu liige Rainer Rohtla diislikütuse aktsiisist:
https://www.logistikauudised.ee/podcasts/episode/via3l-juht-kui-diisliaktsiis-taas-touseb-kaob-tankimine-eestist-kiiremini-kui-2015-aastal

Loe ELEA, ERAA ja AL 17 märts 2021 pöördumist siit:
https://www.elea.ee/transpordisektori-uhispoordumine-diisliaktsiis-peab-jaama-samale-tasemele/

Loe ELEA, ERAA ja AL 15. aprill 2021 pressiteadet siit: https://www.elea.ee/vedajad-hoiatavad-aktsiisitous-viiks-eestis-veondussektorist-kuni-miljardi-euro-vaartuses-aritegevust/

Loe ELEA, ERAA ja AL 19. aprill 2021 pöördumist siit: https://www.elea.ee/transpordiettevotjad-valitsus-valmistab-aktsiisitousu-ette-taiesti-labipaistmatult/

Loe ELEA, ERAA, AL ja Õliühing 22. aprill 2021 pöördumist siit:
https://www.elea.ee/kutusemuujad-ja-vedajad-riiklikud-andmed-toendavad-aktsiisilangetuse-positiivne-moju-eelarvelaekumistele-on-kaks-korda-suurem-kui-riik-on-eeldanud/

Meie seisukohti on oma avalikes pöördumistes toetanud ka Eesti Kaubandus – Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit.

ELEA, ERAA ja AL esindajad kohtusid 4.mai ka majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga. Kohe alguses tõi minister välja, et teda pole vaja veenda, tema meelest on see vale otsus aktsiisi tõsta järgmisel aastal, aga ta ei saa sinna midagi parata, tegemist RM vastutusalas küsimusega, kuhu ta ei sekku.

Soovitus meile oli, et peame püüdma RM madalamatele ametnikele tõestada, et aktsiisi laekub madala aktsiisiga rohkem, kui kõrgega ja leppida kokku nendega metoodika, kuidas arvutusi tehakse, et oleks õigusselgus olemas ja ei saaks hiljem teisi metoodikaid kasutades RM uusi tulemusi välja tuua, et oma otsuseid põhistada.

ELEA, ERAA, AL ja Õliühing esindajad kohtusid 4. mai Riigikogus Martin Helmega.

Sisuliselt saime tagasiside, et peaksime fookuse seadma sügisesse, kui kukub poliitiliselt mitu asja kokku (eelarvearutelud riigikogus, presidendivalimised ja KOV valimised).

Maanteevedude ettevõtlusorganisatsioonid (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate ja Autoettevõtete Liit) ning kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing tunnevad muret olukorra pärast, kus riik teeb põhjendamata otsuse diislikütuse aktsiisi tõstmiseks. Seni on Rahandusministeerium ja Vabariigi Valitsus põhjendanud aktsiisi tõstmist tagasi tasemele 493 eurot/1000 liitri kohta alates 01.05.2022 vajadusega saavutada riigieelarve tasakaal, mh. läbi suuremate laekumiste diislikütuse aktsiisimaksust. Oleme analüüsinud kõiki olemasolevaid andmeid ja sellest lähtub selgelt, et loodetud täiendavat tulu aktsiisitaseme tõstmisest ei ole riigieelarvele oodata.

Kahjuks on seni ignoreeritud  riiklikke andmeid (Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnauuringute Keskus) ja seetõttu on riik märkimisväärselt valesti hindamas nii aktsiisimaksu langetamisest tulenevat positiivset mõju riigieelarve laekumistele kui ka tulevikus prognoositavaid riigieelarve laekumisi.

Aktsiisilangetuse mõju diislikütuse kogustele ja veondussektori majandustegevusele.

Rahandusministeerium on nii avalikkuse ees, kui ka majandusprognoosi ja eelarvestrateegia koostamise juures kasutanud eeldusi ja retoorikat, et aktsiisilangetus toob (ja tõi) Eestisse tagasi 2016. ja 2017. aasta aktsiisitõusude järgselt Lätisse-Leedusse liikunud Eesti veoettevõtete tankimise mahus 60-65 miljonit liitrit aastas. Maksu- ja Tolliameti kütuse müügi koondandmed ja välismaal soetatud kütuse käibedeklaratsioonide analüüs aga näitab, et aktsiisilangetuse mõju on olnud üle kahe korra suurem. Kui aktsiisilangetuse järgselt (2020 II poolaasta) müüdi Eestis 45 miljonit liitrit diislikütust rohkem kui 2019. aastal, siis Lätist-Leedust ostetud kogused vähenesid samal perioodil ainult 19 miljoni liitri võrra.

Prognoositust suuremad kogused tulenevad peamiselt kodumaiste vedajate majandusaktiivsuse ja konkurentsivõime suurenemisest. Kuna kütuse soetamine moodustab ca 50% rahvusvaheliste vedajate kulubaasist, siis aktsiisitõusude tõttu ei olnud kohalikul vedajal võimalik naaberriikide vedajatega konkureerida ka Eesti sisevedudel. Sellest annavad tunnistust ka Statistikaameti andmed – perioodil 2015-2019 vähenes Eesti ettevõtete veosekäive 23%. Eriti drastiliselt on veosekäibe langenud perioodil 2018 IV kvartal-2020 I kvartal, kui keskmine vähenemine oli 21%. Aktsiisilangetuse järel on trend pidurdunud ja 2020 III kvartali veosekäive oli 44% suurem kui 2020 I kvartalis.

Eesti veondussektor on hinnanud, et aktsiisitõusude tõttu on perioodil 2016-2019 saavutamata jäänud 1,4 miljardi eest potentsiaalset käivet, aktsiisilangetuse järgselt on vedajate käibenumbrid taas stabiliseerumas/tõusmas. Seega kokkuvõtlikult saab öelda, et aktsiisilangetus on mõjunud arusaadavalt positiivselt nii veondussektori majandustegevusele kuid samas ületanud märkimisväärselt prognoose riigieelarve laekumiste kontekstis.

Analüüsides analoogse perioodi (kui Eesti ja naaberriikide aktsiisimäära vahe on märkimisväärne) 2015-2019 riiklikku statistikat ja struktuurseid muutuseid kütuseturul (ühistranspordi üleminek alternatiivkütustele) on reaalne hoopis situatsioon, kus diislikütuse kogused vähenevad. Seetõttu on Eesti Õliühingu seisukoht, et eelarvelaekumiste prognoosis on diislikütuse aktsiisilaekumisi vähemalt 100 miljoni euro võrra üle hinnatud.
2015-2019 perioodi andmed näitavad baasnäitajate puhul järgnevat dünaamikat:

  • Eksport-import kasvas 41% (21 mln tonni vs 30 mln tonni)
  • Ettevõtete veosekäive langes 23% (6,3 mld tonn-km vs 4,8 mld tonn-km)
  • Veoautode kütusetarbimine langes 18% (170 mln liitrit vs 140 mln liitrit)

Rahandusministeeriumi kevadprognoosis on arvestatud, et aktsiisimäära erisuse lõppemisel (pigem juba varem) hoogustub taas piiriülene tankimine. Tankimine, mis kaheks aastaks Eestisse toodi, viiakse piiri taha tagasi (eelkõige Lätti ja Leetu). Riskina oleme markeerinud, et see võib toimuda kiiremini ja suuremas mahus kui prognoosis eeldatud. Suveprognoosis on meil rohkem andmeid viimastest arengutest piirikaubandusest ning siseriikliku tankimise muutusest, mis võimaldab prognoosimudeleid edasi arendada ning täpsustada. Mistõttu ei saa välistada, et suveprognoosis tuleb diisliaktsiisi prognoosi muuta praegusega võrreldes.

Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas 08.04.2021 seaduseelnõu, millega muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aastal plaanitavad aktsiisitõusud.

Isamaa fraktsiooni eelnõu näeb ette tänaste aktsiisimäärade pikendamist 2023. aasta 31. aprillini.

10.05.2021 toimunud rahanduskomisjoni istungil otsustas komisjon, vaatamata Reformierakonna vastuseisule, teha ettepaneku lõpetada eelnõu esimene lugemine.

Esimene lugemine on Riigikogus täiskogu korraline istung, mis toimub teisipäev, 19.05.2021 14:00
LISA: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 370 SE eelnõu ja seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aa038099-aa5f-4c98-8193-3d48bb788297/Alkoholi-,%20tubaka-,%20k%C3%BCtuse-%20ja%20elektriaktsiisi%20seaduse%20muutmise%20seadus

ELEA, ERAA, AL ja Õliühing esindajad kohtuvad Isamaa fraktsiooniga 19. mai 2021, et selgitada aktsiisitõusude ära hoidmise vajadust nii Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tasemel, kui ka ühiskonnas laiemalt.

ELEA, ERAA, AL ja Õliühing ja kütusemüüjad Circle K, Alexela esindajad ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütikud kohtusid Keskerakonna fraktsiooniga 26.05.2021.

Oleme ELEA poolt püüdnud saada ka otsekohtumist alates aprilli algusest Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus-ega.
ELEA, ERAA ja AL kohtumine rahandusministriga on nüüd kokku lepitud 29.06 kell 14:00.

Edasistest plaanidest: Kohtumiste kokku leppimine ka teiste fraktsioonidega ja jätkame selgitustöö ning meediakampaaniaga – peaksime täiendavalt tootma erinevaid uudiseid/arvamusi, et avalikkuse arvamust meie suunal pöörata. Mai lõpus hakkame vaikselt teemat uuesti üles kerima, kui 28. mai ilmuvad ka värsked andmed vedajate tankimise kohta.

ÜLESKUTSE: „Hoiame tankimise Valitsuse sõnumitest tulenevalt siiski Eestis, et aidata tõestada Valitsusele, et aktsiis peab jääma samale tasemele!“