Kitsing: Transpordifirmade kogukäive langes aasta alguses veelgi

2025 aastal aga langus jätkus ning I kvartali müügitulu oli sektoris võrreldes 2024 III kvartaliga juba ligi 200 miljonit väiksem. Ehk numbrites 606,90 milj EUR pealt langus kahe kvartaliga 410.05 EUR peale. Samuti ilmnes märke ettevõtete arvu muutuse osas, ehk nii mikro, kui ka väike- aga ka keskmise suurusega ettevõtted ei suuda kõikidele sektorit kimbutavatele mõjudele enam vastu pidada. Ka ELEA liikmeskonnas on paar väiksemat ettevõtet sattunud makseraskustesse ja sunnitud oma tegevuse lõpetama.

Alanud aastal kuulsime uudiseid DSV ja DB Schenkeri ühinemise kohta, mis on kahtlemata viimaste aastate üks olulisemaid sündmuseid. 2025 aasta kevad tõi meile ka kauaoodatud uudise selles osas, et pikemad ja tõhusamad 25.25m ja 60tonnised autorongid võiks hakata Eesti Ten-T teedel põhimagistraalidel liikuma 2026 I kvartalist (vajalik liiklusseaduse muutmine + teiste sellega seonduvate seaduste muutmine). Valmis ka vastav Transpordiameti poolt tellitud Liiklusohutuse uuring.

See on oluline verstapost, sest juba üle 30 aasta on logistikasektor välja pakkunud seda mujal riikides kasutusel olevat lahendust, mis muudaks vaid liiklusseaduse muutmise abil kogu transpordisektori keskkonnasäästlikumaks, efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning vähendaks samal ajal teede lagunemist.

Kindlasti tuleks jätkata ka 2+2 teede (kiiremas korras Tln-Pärnu-Ikla) väljaehitamist Ten-T põhimagistraalidel ning suunata sinna juurde täiendavat raha. Kahtlemata ei jäta sektorit mõjutamata ka USA presidendi otsused, mis on tekitamas uusi väljakutseid tollitariifide näol.

Nagu ennustas 2014 aastal ELEA20 raames presenteeritud üks logistikaarengu stsenaarium ( https://www.elea.ee/wp-content/uploads/2023/05/ELEA-brozuur.pdf ) „Elu logistilises tupikus“, siis sinna me olemegi tänaseks jõudnud. Sellest välja saamine vajab ühist sektoriülest pingutust, kuid mitte ainult. Vajame ka stabiilsemat ja konkurentsivõimelisemat keskkonda kus tegutseda ning selleks on vaja valitsuse ja riigi tasemel otsuseid.

Õnneks on selles osas näha esimesi positiivseid märke erialaliitude ümarlaudadele ja koalitsioonilepingu läbirääkimistele kutsumise näol, kuid sellest jääb väheks, vaja on tekitada riigi ja erialaliitude vahel tihedam dialoog, kus teise osapoole ettepanekuid ka tegelikkuses arvestatakse.

„Hea näide“ on riiklikud maksutõusud ja riigi kulupoliitika, mis mõlemad on viimastel aastatel järsult suurendanud ettevõtete maksukoormust negatiivses suunas. Samuti ei tehta erinevate seadusemuudatuste ja sektorit mõjutavate otsuste elluviimisel endiselt piisavaid mõjuanalüüse vaid lähtutakse kas poliitilisest agendast või lihtsalt kõhutundest. See ei pruugi olla aga majandusele just kõige kasulikum lähenemisviis.

ELEA hetketegemistes on fookuses veel kiiremas korras B kategooria elektrikaubikute täismassi tõstmine 3500 kg pealt 4250 kg peale. Samuti vajab lahendamist kõnniteedel ajutise peatumise probleem või tähistatud parkimiskohtade rajamine. Suur roll on ELEA-l ka logistikaalase hariduse jätkusuutlik arendamine, tehes koostööd mitmete Eesti haridusasutustega.