Euroopa vaatab Vesterbacka tunneli poole murelikult

Peter Vesterbacka tutvustab Finesti arenguid.  Foto: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix

Peter Vesterbacka otsus kaasata Tallinna–Helsingi tunneli ehitamiseks Hiina investeerimisfond, mis seotud peamiselt Hiina uue siiditee projektiga, tekitab kindlasti rohkelt küsimusi Brüsselis, mis alates aprillist hakkab kõiki kolmandate riikide suurinvesteeringuid Euroopa Liidus eraldi monitoorima.

Touchstone Capital Group on tuntud kui Hiina uue siiditee projekti (One Belt, One Road) rahastaja: ettevõte juhib seal 100 miljardi dollarist fondi. Euroopas pälvivad Hiina ettevõtete otseinvesteeringud Euroopasse teravat tähelepanu, Siiditee projektiga seotud ettevõtted veel eriti.

Vesterbacka ise on sotsiaalmeedia vahendusel avaldanud seisukoha, et kuna Touchstone’i investeering on kahe kolmandiku ulatuses laen, siis saavad hiinlased 5 miljardi dollari eest tunnelis ainult vähemusosaluse. Teine pool omakapitalist loodetakse leida Euroopa pensionifondide toel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tõdeti, et kuni (võimalikest) lepingutest pole rohkem teada, kui see, mida meedia vahendusel lugeda saab, pole ka muud võimalik kommenteerida, kui tõdeda, et tegu oleks piirkonna suurima investeeringuga.

“Eesti jaoks on ülimalt oluline, et tunnel oleks eelkõige Euroopa projekt, mis järgib kõiki Euroopa reegleid nii uuringute, planeeringute kui ka ehituse faasis. Tunnel pole ainult taristuobjekt, peab arvestama ohutuse, julgeoleku jm aspektidega. Mõistlik oleks eelnevalt valmis ehitada Rail Baltic, mille saab sünergiliselt ühendada tunneliga,” ütles ministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

Euroopas uus taustauuringute raamistik

Just selliste investeeringute parema kontrollimise tarvis võeti sel teisipäeval vastu otsus, millega Euroopa Komisjonile antakse võimalus kõigile suurematele välismaistele otseinvesteeringutele teha taustauuring, et tuvastada, kas investeeringu lubamine on üldse võimalik.

“Uus investeeringute taustauuringute raamistik annab meile senisest palju paremad vahendid tagamaks, et ELi-välistest riikidest pärinevad investeeringud on tõepoolest meie huvides,” ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Kaubandusvolinik Cecilia Malmström avaldas lootust, et taustauuringute raamistik laseb Euroopal paremini kontrollida välisinvesteeringuid ning kaitsta ELi huve. Soomes on taustauuringute süsteem juba praegu olemas, kuid ka sellisel juhul peab riik teavitama Euroopa Liitu, mida uuriti ja mida leiti. Eestis taustauuringute süsteemi ei ole. Liikmesriikidele jääb viimane sõna selles, kas konkreetset investeeringut tuleks nende territooriumil lubada või mitte.

Kuidas Soome seire töötab

Kaubandus- ja tööstusministeerium ja kaitseministeerium annavad investeeringutele nõusoleku. Kui neile jääb mulje, et “rahvuslikud huvid on ohus”, siis saadavad nad otsuse tegemise edasi Riiginõukogule.

“Tasuta lõunaid ei ole olemas”

Konkreetselt Vesterbacka tunneliplaani kohta on oma kahtlusi avaldanud ka Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, kes tunnistas eelmise aasta jaanuaris, et ta on ja jääb skeptiliseks kolmandatest riikidest pärineva raha pikaaegsete eesmärkide suhtes.

“Tuletan meelde, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Pean vajalikuks ka rõhutada, et kõik suured Euroopa taristuprojektid peavad lähtuma Euroopa Liidu reeglitest ja olema kõigile avatud,” sõnas Hololei rahvusringhäälingule toona.

Euroopa Liidu kaasfinantseerimise seisukohast on prioriteediks nn pudelikaelad ja praegu ei ole piiriüleseid transpordiühendusi, nagu näiteks rongiühendus Euroopasse (Rail Baltic).

“Helsingi ja Tallinna vahel on täna hästi toimiv laevaühendus ning tunnel oleks pigem tore lisaväärtus kui hädavajalik ühendus. Oluline oleks, et võimaliku tunneli planeerimisel oleks mõeldud nii reisijate- kui ka kaubavedudele, ning ühendataks omavahel pealennujaamad,” tutvustas Hololei komisjoni vaadet.

Aastamahuga investeering

Touchstone’i investeering oleks pea sama suur, kui möödunud aastal kõik Hiina otseinvesteeringud Euroopasse kokku. Nimelt investeerisid Hiina ettevõtted Euroopasse eelmisel aastal 17,3 miljardit eurot, millest 4,2 miljardit läks Suurbritanniasse, 2,1 miljardit Saksamaale ja 1,6 miljardit Prantsusmaale.

Võrreldes ülemöödunud aastaga vähenesid Hiina otseinvesteeringud Euroopas 40 protsenti ja 2016. aastaga 50 protsenti. Põhjuseid on kaks: ühelt poolt on Hiina kehtestanud kapitalikontrolli ning piiranud välisinvesteeringuid, et vähendada kapitali väljavoolu riigist. Teiseks on Euroopa riigid hakanud Hiina investeeringuid üha suurema kahtlustusega vaatama, kirjutas Reuters kolmapäeval.