ELEA PRESSITEADE 18.06.2025 Juulist kehtima hakkav liiklusseadus koos peatumiskohtade puudusega toovad kaasa kaupade kojutoomise järsu hinnatõusu   

Juulist hakkab kehtima liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus, mis muuhulgas loob täpsemad reeglid elektritõukerataste parkimisele, autoga jalgratastest möödumise ohutusele, tõusevad peatumis- ja parkimistrahvide määrad jne. Seaduse mõjul tõusevad ka paljude kaubavedude hinnad, kuna kõnniteedel ei või enam kaubaveo jaoks peatuda.

„Uus seadus üleüldisema liiklusohutuse tõstmiseks on igati tervitatav. Paraku toob see kuller, kolimis- ja transpordifirmadele ning nende klientidele kaasa ka olulisi probleeme, kuna siiani pole uue seaduse loomise kõrval välja pakutud lahendusi, et neid probleeme leevendada,“ lausus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.

Tema sõnul on suurimaks mureks linnades, eelkõige Tallinnas, peatumisvõimaluste puudus kaubavedajatele. „Kõnniteel peatumist üritasime alati vältida, aga nüüdsest on see täielikult ära keelatud. Sõiduteel peatumise eest saab aga liikluse takistamise eest trahvi või kaasliiklejate sõimu. Oleme juba pikemat aega püüdnud teha koostööd kohalike omavalitsustega, et luua olulisematesse kohtadesse eraldi kaubalaadimisalad. Paraku ei ole seni lahendusi leitud,“ nentis Kitsing.

Kui kaubavedajatel pole võimalik piisavalt efektiivselt kaupa kohale vedada, siis tähendab see, et teenuse tagamiseks läheb kauem aega ning selleks läheb vaja rohkem sõidukeid ja kullereid. See omakorda mõjutab otseselt teenuse hinda. „Meie liikmed on hinnanud, et mõningates keerulisemates kohtades, kuhu üldse pakivedaja ligi ei pääse, võib teatud teenuste hind tõusta lausa ligi 40 protsenti,“ märkis Kitsing.

ELEA lõi probleemsemate kohtade kaardistamiseks ka eraldi kaardirakenduse, et sealt saadavat informatsiooni kohalike omavalitsustega jagada. Tallinnas on kaubavedu eriti keeruline teostada näiteks Rotermanni kvartali piirkonnas, Kalaranna piirkonnas, Narva maanteel ja Viru Keskuse ümbruses, Tehnika tänaval.

„Kaubavedajatele oleks kõige paremaks lahenduseks eraldi märgistatud kaubalaadimise alad, mida aga paraku kohalikud omavalitsused pole siiani teinud, kuigi seadusemuudatus kiideti heaks juba eelmisel aastal,“ sõnas Kitsing. Ta viitas ka hiljuti Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud lõputööle, kus toodi näiteks sarnaseid lahendusi välisriikidest. Lõputöös jõuti järeldusele, et uue liiklusseaduse valguses peaks kauba laadimiseks olema loodud piisavalt alternatiivseid lahendusi. Autori arvates ei ole antud teema osas tehtud veel piisavalt mõjuanalüüse, mis annaksid suurema pildi probleemsematest piirkondadest ning kuidas edaspidi veoselaadimise protsessi teostatakse.

„Ootame, et riigi või omavalitsuste poolt oleks piisavalt huvi tegeleda tervikpildiga, sest siin on lisaks transpordisektorile mõjutatud ka kohalikud elanikud, väikeettevõtete käekäik, üleüldine liiklusohutus jne,“ nentis Kitsing.

Alates 1. juulist 2025 kehtima hakkav liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus 429 SE: 

– Mootorsõidukiga tohib kõnniteel peatuda ainult seda lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

– Tõusevad peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40 eurolt 60 euroni ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.

– Tõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel mitte kaugemale kui 20 cm. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

– Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

– Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 m laiust külgvahet.

– Kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile kehtestatakse maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte.

 

 Lisainfo: Herkki Kitsing, juhatuse liige, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, tel. 56949262, elea@elea.ee

Loe rohkem ka SIIT: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120385328/logistikafirmad-juulist-kehtima-hakkav-liiklusseadus-toob-kaasa-kaupade-kojutoomise-jarsu-kallinemise

ja https://majandus.postimees.ee/8271442/juulist-muutuv-liiklusseadus-paisutab-kauba-kojuveo-kallimaks