Eesti laevanduse restart sai võimsa avalöögi

Kauvalaevade toomine Eesti lipu alla on saanud tubli alguse.

Kolmapäeval läbis Riigikogus kolmanda lugemise laevanduseelnõu, mis sai hääletusel 77 poolthäält ja mitte ükski saadik ei hääletanud eelnõule vastu. Veeteede Ameti hinnangul on tegu suure sammuga Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise suunal.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on hääletuse tulemus erakordselt positiivne ning näitab tugevat mandaati selle projekti ellu viimiseks. „Meil on ülihea meel, et laevanduseelnõu sai täna Riigikogus suisa 77 poolthäält. See on suurepärane tulemus! Nüüd seisab meil kõigil ees väga suur ja pikaajaline töö nii õigusloome kui ka vajalike kaasaegsete (digitaalsete) teenindus- ja IT-keskkondade võimekuste arendamiseks. Samuti tuleb hakata panustama ka turundus- ja müügitegevusse,“ kommenteeris Arikas, kelle sõnul on nüüd vaja jätkata tööd, et täita soovitud eesmärk ja tuua seitsme aastaga Eesti lipu alla vähemalt 300 laeva.

Arikas lisas, et laevanduseelnõu üks osa terviklikust meetmete paketist, mille eesmärk on – kasutades ära olemasolevat merendusalast kompetentsi ning rahvusvahelisel tasandil tunnustatud merendusriigi mainet – pakkuda konkurentsivõimelisi ja kaasaegseid tingimusi selleks, et lisaks laevadele tuleks Eestisse järjest enam ka erinevaid kaldasektori ettevõtteid ja sellega koos luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, mis lisaks 10 aasta perspektiivis Eesti SKT-le hinnanguliselt 2%.

„Strateegilises plaanis on projekti eesmärk eelkõige panustada täiendavalt laekuvate maksude abil meie rahva heaolusse ning erinevate töökohtade loomisesse laevade Eesti lipu alla toomise kaudu. Kuna meil on Eestis juba olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti,“ ütles ta.

Eelnõu jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon on eelnõuga kaasnevate maksusoodustuste tegemise suhtes konkreetsele sektorile andnud oma lubava otsuse. Eeldatavalt toimub see 2020. aasta 1. jaanuaril.

Olulisemad muudatused reederitele ja meremeestele

Laeva Eesti lipu alla tulek tähendab laeva registreerimist Eesti laevaregistris, millega laieneb laevale Eesti riikkondsus ja sellega koos Eesti jurisdiktsioon ning õigus kanda laeva ahtris Eesti riigilippu. Laeval, millele kohaldub Eesti jurisdiktsioon, on omakorda võimalik kohaldada Eesti riigi poolt pakutavaid maksusoodustusi ehk erimaksurežiimi.

„Erimaksurežiimi alla kuuluvad rahvusvahelise mereveoga tegelevad vähemalt 500 kogumahutavusega kaubalaevad ning lisaks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda sõitvad vähemalt 500 kogumahutavusega reisilaevad. Maksusoodustuste saamiseks peab laev kandma Eesti või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu ning täitma ka muud seaduses sätestatud vajalikud tingimused. Tulenevalt Euroopa Liidu reeglitega seatud piirangutest ei hõlma eelnõu kalalaevu,“ selgitas Arikas.

Ühtlasi kinnitas Arikas, et kuigi eelnõu eesmärk oli suunatud laevandusettevõtete ja kaldasektori arendamisele ning Eesti majanduse kasvule, parendatakse eelnõuga ka Eesti meremeeste olukorda.

„Sõltumata sellest, kas meremees töötab erimaksurežiimi alla kuuluval laeval või mitte, luuakse kõikidele Eesti residentidest meremeestele võimalus sõlmida Eesti Haigekassaga riiklik ravikindlustuse leping, mille alusel hakkab meremees saama haigekassa kaudu samasuguseid raviteenuseid kui need, kellel on riiklik ravikindlustus tööandja kaudu. Töötasult makstava tulumaksu soodustust 0% on võimalik kasutada ka erimaksurežiimi alla kuuluvatel laevadel töötavatele meremeestele, kellel on kohustus tulumaksu tasuda Eestisse,“ ütles ta.

Loe lähemalt SIIT, millised muudatused kaasnevad laevanduseelnõu jõustumisega laevandusettevõtetele ja meremeestele.