Andres Matkur: maksuralli veeretab logistikasektori järgmisse kriisi
Aastakümne hakul alguses saanud „kriiside“ ajastule ei paista logistikasektoris veel nii pea lõppu tulevat: 2020. aastal alanud tervisekriis, millele järgnes energiakriis, siis julgeolekukriis ning nüüd terendab ees uus kriis seoses maksuralliga, kirjutab äsja ilmunud Logistika aastaraportis ELEA nõukogu esimees ja ACE Logistics Groupi juhataja Andres Matkur.
Kõik need kriisid on logistikasektorit väga palju ja otseselt mõjutanud, igaüks neist muidugi omamoodi. Julgen arvata, et kui arvestada kõikide nende kriiside mõjusid tervikuna, siis on logistika-ja transpordisektor üks kõige rohkem nendest mõjutada saanud valdkondi üldse.
Logistikaettevõtete koondmajandustulemusi vaadates on näha, et 2020-2022 on olnud sektorile üldiselt väga heade finantstulemustega, käivete ja kasumite kasvud olid erakordselt märkimisväärsed. Selliseid kasvunumbreid ei olnud me eelneval ajal väga harjunud nägema.
Veomahud veel püsisid endistel tasemetel ja segased ajad võimaldasid ettevõtetel üldiselt hästi teenida. Sealhulgas olid mõjutajateks vahepeal anomaalselt kõrgele kerkinud veohinnad (lend ja meri), diislikütuse hinnarekordid (kütuse hinnalisad) ja taustaks üldine inflatsioon, mille tõttu veohindade kõrgem hinnastamine ei tekitanud turul sedavõrd negatiivset vastukaja kui nö tavapärastel aegadel oleme eeldanud.
Head ajad on möödas
Nüüd aga on ajad muutunud. Alates 2023. aastast ettevõtete finantstulemustes kasvu enam näha ei ole, ettevõtete koondtulemustes on toimunud hoopis märkimisväärne kahanemine. Alamsektorite lõikes on pilt küll natuke erinev kuid üldiselt saame öelda, et oleme tagasi 2020-2021 numbrite juures seda nii käibes kui kasumis. Veomahud on turul vähenenud, mille mõjutajateks on vähenenud siseriiklik tarbimine, vähenenud eksport ning idasuunalise transiidi seisak.
2024. aasta ei näita kahjuks midagi oluliselt paremat. Ettevõtete jooksva aasta käibearuanded näitavad, et käibekasvud on võrreldes 2023. aastaga minimaalsed või suisa olematud. Samas on surve kasumlikkusele jätkuvalt suur, inflatsioon on küll korraks pisut taltunud, kuid eesootav maksuralli toob endaga kaasa taas uue põhjuse selle suurenemiseks.
See omakorda suurendab taaskord survet ühele logistikasektori peamisele kulufaktorile, milleks on tööjõud. Õnneks teise olulise kulufaktori ehk diislikütuse hind on siiski hetkel suhteliselt madalal tasemel, mis võimaldab klientidele veohindasid hoida varasemaga samal tasemel või kohati isegi madalamal.
Ainsaks lootuseks on innovatsioon
Veomahtude olulist kasvu ma hetkel pigem lähiaastaks ette ei julge ennustada. Pigem jätkub tänane reaalsus veel mõnda aega. Selles olukorras ei jää meie ettevõtetel muud üle kui olla innovaatline ja kasvatada efektiivust, et konkurentsitingimustes ellu jääda.
Märksõnadeks oleks siinkohal protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine. Tehisintellekt on küll tore asi, aga lähiperspektiivis ma logistikasektorile Eestis sellest veel suurt efekti tekkimas ei näe. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtu osas on ootus mõistlikele normidele ja ülemineku ajagraafikutele, et see ei tooks kaasa olulist ebaefektiivusse kasvu ja meie ettevõtete konkurentsivõime langust.
Meie üldine probleem on kohaliku turu väiksus, kuid logistika on üldreeglina mahuäri. Maht tekitab oluliselt suuremat võimalust efektiivsusele ja vastupidi. Seega me saame olla siin Eestis edukad ja pakkuda oma Eesti klientidele neile vajalikku konkurentsivõimelist rahvusvahelist logistikateenust vaid sisemist efektiivsust ja tarneahela osapoolte vahelist sünergiat ja koostööd suurendades.
ELEA, kuhu täna kuulub juba kokku 70 liikmesettevõtet on oma peamiseks eesmärgiks seadnud just Eesti üldise logistikasektori konkurentsivõime eest hea seismise. Eesti ei tohi muutuda tupikteeks seda nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Meie asukoht logistiliselt ja meie turu väiksus ei loo just meile liiga palju häid eeldusi, kuid kompenseerime seda oma teotahte ja innovaatilisusega.
Stabiilne maksukeskkond on hädavajalik
Hetkel on meil taas ELEA-s üheks aktuaalseks teemaks tõusnud pikemate autorongide Eesti teedele lubamine, loodame, et ehk nüüd jõuame lõpuks ka reaalsete tulemusteni. Lisaks tegeleme uut peatumist-parkimist muutva seaduse praktikasse juurutamisega, et selle korra kehtima hakkamisel oleks tagatud realistlik praktika kaupade laadimiseks linnaruumis.
Suhtleme vajadusel avaliku sektori osapooltega, et meie sektori seisukohti kuulda võetaks, samuti toetame logistikahariduse jätkusuutlikkust Eestis. Riigilt ootame stabiilse ärikeskonna tagamist, mille üheks osaks on ka maksude selgus ja pikemaajalisem etteprognoositavus. Ettevõtluses on võimatu teha häid otsuseid sh investeeringuotsuseid, kui riigi maksupoliitika on sedavõrd heitlik, nagu me oleme seda nüüd viimase aasta jooksul kogenud.
Ootame riigilt oma kulubaasi tõsist revisjoni ja vastavusse viimist meie riigi suurust ja potentsiaali arvesse võttes. Samuti ei toeta me uute maksude kehtestamist bürokraatia suurenemise tõttu ja eelistame pigem juba olemasolevate maksumäärade muutmist.