Ministeeriumi sahtlis seisab automaksu mõte
Isegi kui majanduslikus mõttes oleks Eestis uuteks maksudeks ruumi, siis psühholoogiliselt küll mitte, nentis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov KPMG aastakonverentsil.
Jegorov tundis muret selle üle, et meie maksusüsteem on tarbimismaksude suunas kaldu. „Aktiisides täna enam ruumi ei ole, ilmselt ka keskkonnatasudes mitte – isegi kui kusagil oleks majanduslikus mõttes ruumi, siis psühholoogilises mõttes üldse mitte, sellest saame kõik aru,“ sõnas Jegorov.
„Samas on meil varamaksud olematud ning ka tööjõumaksud on meil alla Euroopa Liidu keskmise, eriti kõrgete palkade puhul,“ viitas ta alternatiividele. Jegorovi sõnul on rahandusministeeriumi laual olnud korduvalt ka automaksu kehtestamine. „Erinevaid eelnõusid on meil sahtlis palju, kuid ärge palun sellest järeldage, et kohe hakatakse automaksu kehtestama,“ sõnas Jegorov.
Väljakutsed: ümbrikupalgad ja platvormimajandus
Peamisteks Eesti ees seisvateks väljakutseteks pidas Jegorov ümbrikupalkasid ning üüritulu ja platvormimajanduse maksustamist. Probleeme on ka võõr- ja lähetatud tööjõu maksustamise ning sotsiaalkindlustuse rahastamisega. „Võõrtööjõud tuleb Eestisse Poola lubadega, makse maksavad nad aga Poola – kas see peab nii olema?,“ küsis Jegorov. „Ma arvan, et mitte.“
Kõige paremaks peab Jegorov seda, kui maksukoormus on optimaalne ja jaotub ühtlaselt. See eeldab aga laia maksubaasi. „Kitsas baas tähendab kõrgeid määrasid, kõrged määrad tajutud ebaõiglust ja tahet petta või optimeerida,“ oli ekspert veendunud.
Maksustamise uued väljakutsed
Pikemalt rääkis Jegorov konverentsil peetud ettekandes sellest, et digimajanduse areng ning uudsed töötamisviisid on toonud maksustamisse hulga lahendamata probleeme.
Palju probleeme on seotud sellega, kus on väärtuse loomise koht ning seetõttu on keeruline selgeks teha, kuhu tuleb maksud maksta. „Sageli on võimatu väärtuse loomise kohta tuvastada,“ osutas Jegorov . „Kui Iirimaa kodanikust ettevõtja saab Eestis e-residendiks, registreerib oma ettevõtte meie registrisse, kuid palkab kaugtööd tegevaid programmeerijaid Indiast ja Ukrainast, müües nende teenuseid Saksamaale või Soome, siis kus see väärtus ikkagi tekib,“ illustreeris ta.
Lahendusena tekkinud probleemidele näeb Jegorov eriotstarbeliste maksude kaotamist ja asendamist. „Kuna töö tegemise viiside eristamine on raske ja eristamise kasu küsitav, siis sotsiaalkindlustus võiks muutuda valitavaks teenuseks, mitte olla kohustus,“ sõnas Jegorov. „Taanis ei ole sotsiaalmaksu, kuid tulumaks on selle võrra kõrgem,“ tõi ta näite. Samuti markeeris Jegorov ära Šveitsi, kus kõik peavad ostma ise ravikindlustuse – see pole riiklikult tagatud. Kui raha ravikindlustuse ostmiseks pole, saab riik appi tulla.
Probleemid digimaksuga
Lisaks on traditsiooniliste maksu alla minevate tulude kõrvale tekkinud digitooted, millelt oodatakse samuti panust riikide eelarvetesse, kuid mida harjumuspärane süsteem ei reguleeri. „Maksustada tahetakse näiteks reklaamimüüjaid nende käibe pealt – kui keegi saab tänu digitaalsele ruumile teada Prantsusmaa tarbijate eelistused, tahab Prantsusmaa nende eelistuste kasutamisest saadavast tulust ka osa saada,“ tõi Jegorov näite. „Veel üks maksuobjekt on kasutajate andmete müük, mis aitab paremini oma tooteid ja reklaami suunata,“ lisas ta.
Seda, kuidas uudseid objekte maksustada, pole suudetud veel välja mõelda. „Euroopa poolsed lahendused on ummikus, oodatakse, et OECD võtaks selles osas oma seisukoha, sest parem oleks kui lahendus oleks maailmaülene, mitte euroopasisene,“ rääkis ekspert. IMF on seejuures välja pakkunud et arusaamale, et maksustamine toimugu kohas, kus luuakse väärtust, on vaja alternatiivi. „Ka see ei tööta, sest täna on väga raske tuvastada, kus väärtus tegelikult loodud on,“ rääkis Jegorov.
Kuna ummikseisu lahenemine võtab aega, kipuvad paljud suurriigid minema ühepoolsete lahenduste teed. Näiteks Prantsusmaa teatas mõned päevad tagasi, et juurutab digimaksu ja hakkab enda territoorimul tegutsevaid suuri ettevõtteid maksustama. „Ühepoolsetest lahendustest on veel teatanud Ungari, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania, kes kõik juba kasutavad või tahavad sisse viia ühepoolseid digimakse,“ tõi Jegorov näiteid killustumisest, kuhu ühtse lahenduse puudumine viib.
Diginomaadid teevad maksuametniku elu raskeks
Traditsioonilistele maksusüsteemidele pakub väljakutset näiteks tööampsude teke, õhtune ettevõtlus, osalise tööajaga ja kaugtöötamine ning diginomaadlus. „On ennustusi, et 2027. aastaks ületab arenenud riikides uudsete töökohtade arv traditsiooniliste töökohtade arvu,“ rääkis Jegorov.
Jegorov tõi esile, et maailmas on juba 1 protsent diginomaade, kellest enamik töötab ja elab aasta jooksul 5-10 riigis. See trend on kasvav. „Tekivad probleemid tööjõu maksustamisega, näiteks ollakse harjutud, et tulumaksu tuleb maksta residentsusriigile– diginomaadlus aga hägustab seda kõike,“ nentis Jegorov.
Samuti on piirideülese töötamise ja digiarengu tõttu üha raskem vahet teha sellel, mis on aktiivne ja mis passiivne tulu – viimasel juhul teatavasti sotsiaalmaksu korjata ei saa. „Töö tegemise viiside eristamine on üha raskem ja küsitavam,“ ütles Jegorov. „Hägustub see, kust ja kellelt saab sotsiaalmaksu koguda.“