Eesti sadamate kaubamaht suurenes
Eesti sadamate kaubamaht tonnides kasvas eelmisel aastal ligi kolm protsenti, samas transiitkauba vedu meie sadamate kaudu kerkis seitse protsenti.
Eesti sadamates käideldi eelmisel aastal 35,9 miljonit tonni kaupa, mida on 1,1 miljonit tonni enam kui aasta varem. Laevade lastimine ehk kauba laevale laadimine sadamas moodustas mullu sadamate kaubamahust 24,5 miljonit tonni ja lossimine ehk kauba mahalaadimine 11,4 miljonit tonni, kirjutab Äripäeva Transpordi ja Logistika infoleht.
Kaupu lastiti mullu neli protsenti ja lossiti üks protsent rohkem kui aasta varem, selgus statistikaameti andmetest.
Transiitkauba vedu sadamate kaudu kasvas seitse protsenti võrreldes aasta varasemaga ja ulatus 19,1 miljoni tonnini. Transiitkaupa lastiti 14 miljonit tonni ja lossiti 5,1 miljonit tonni.
Transiitkaubana käideldi sadamates enim rafineeritud naftatooteid (12 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga kuus protsenti. Kemikaalide ja keemiatoodete vedu transiitkaubana ulatus kuue miljoni tonnini, kasvades aastaga üle viiendiku.
Eestist välismaale üle 10 mln tonni
Eesti sadamate kaudu veeti välismaale 10,6 miljonit tonni ja välismaalt saabus 6,3 miljonit tonni kaupa. Välja veeti sadamate kaudu enim koos transporditavaid segakaupu (3,3 miljonit tonni) ning metsandus- ja metsavarumistooted (2,5 miljonit tonni).
Välismaalt saabus sadamate kaudu Eestisse enim koos transporditavaid segakaupu (3,2 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooteid (1,4 miljonit tonni).
Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga viis protsenti ja oli eelmisel aastal 241 000 TEUd. Konteinereid veeti sadamate kaudu Eestist välja üle 117 480 TEU ning võeti sadamates vastu 123 520 TEUd.
Eesti sadamatesse saabus mullu elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmetel välisriikide sadamatest enim segalastilaevu ehk 9322 laeva (sh reisi-veeremilaevad). Välisadamatest saabus Eesti sadamatesse ka 944 vedellastilaeva, 295 konteinerilaeva, 159 puistlastilaeva, 117 erilaeva ning 340 ristluslaeva.
Eesti-sisestel reisiliinidel kasv 3%
Sõitjate arv peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel kasvas mullu varasema aastaga võrreldes kolm protsenti, kuid vähenes rahvusvahelistel vedudel ühe protsendi võrra.
Eesti-sisestel regulaarsetel laevaliinidel oli sõitjaid ligi 2,5 miljonit ehk 67 400 enam kui aasta varem. Neil liinidel tehti ka 471 laevareisi rohkem kui tunamulllu ehk üle 16 600 reisi. Eesti-sisestel laevaliinidel teenindati ligi miljon sõidukit ehk üle 52 100 sõiduki enam kui aasta varem. 71% laevadega Eesti-sisestel liinidel veetud sõidukitest olid sõiduautod ning neljandik veoautod ja haagised. Ülejäänu moodustasid mootorrattad ja bussid.
Eelmisel aastal väisas Eesti sadamaid rahvusvahelistel vedudel ligi 10,7 miljonit sõitjat, mis on veidi vähem kui aasta varem. Seda mõjutas enim sõitjate arvu vähenemine Eesti ja Soome vahelistel laevaliinidel, kus sõitjate arv ulatus 8,9 miljonini. Samas vähenes sõitjate arv ka Eesti ja Rootsi vahelistel liinidel, kus veeti ligi 1,3 miljonit reisijat.
Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati eelmisel aastal sadamates üle kahe miljoni sõiduki, neist 71% olid sõiduautod ning 26% veoautod ja haagised.
Mullusel kruiisihooajal vahemikus aprillist oktoobrini saabus ristluslaevadega Eestisse 652 790 merereisijat ehk kümnendik rohkem kui aasta varasemal perioodil.