Eesti ekspedeerimise ja logistikateenuste pakkujaid ja autovedajaid \u00fchendavad organisatsioonid saatsid 13.10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministritele palve algatada poliitilised muudatused v\u00f5imaldamaks pikemate ja rakemate autorongide (20,75 m ja 25,25 m t\u00e4ismassiga kuni 60 tonni) kasutamist Eestis.<\/p>\n
\u201eTranspordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 n\u00e4eb ette suurendada transpordis\u00fcsteemi konkurentsiv\u00f5imet, arendades seda s\u00e4\u00e4stvalt, nutikalt ja kulut\u00f5husalt, v\u00e4hendades selle keskkonnajalaj\u00e4lge ning muutes taristul liiklemise ohutumaks. Arengukava kohaselt peab v\u00e4henema transpordisektori CO2 heide aastaks 2035 ligi 40% v\u00f5rreldes 2019. aastaga,\u201c kirjutatakse ELEA, ERAA ja Autoettev\u00f5tete Liidu \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumises majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile ning ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvanile.<\/p>\n
Organisatsioonid p\u00f6\u00f6ravad MKMi juhtide t\u00e4helepanu sellele, et Eesti on v\u00f5tnud ambitsioonika plaani kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisel, mis n\u00f5utab kogu \u00fchiskonna, sh erinevate ettev\u00f5tlussektorite, \u00fchist pingutust. Kuigi Eesti transpordi ja liikuvuse poliitika arengukava ei eesm\u00e4rgista riigi ootuseid maanteetranspordi sektori toimimise t\u00f5hususele ja panusele kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisse, siis sektori esindusorganisatsioonid peavad oluliseks sektori rolli m\u00e4\u00e4ratlemist nendes k\u00fcsimustes ning koost\u00f6\u00f6d riigi ja teiste partneritega seatud sihtide saavutamiseks.<\/p>\n
Mis kasu selliste veoste teedele lubamisest oleks?<\/strong><\/p>\n Lihtsasti rakendatav meede t\u00f5stmaks autoveosektori konkurentsiv\u00f5imet nii Eestis kui rahvusvaheliselt ja samal ajal panustades kliimaeesm\u00e4rkide ja transpordisektori keskkonnat\u00f5hususe saavutamise eesm\u00e4rki on lubada kasutada Eesti teedel pikemaid ja raskemaid autoronge. See aitab eeltoodud eesm\u00e4rkide saavutamisele kaasa mitmel erineval moel:<\/p>\n \u2022 Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa nii mahuliselt (nt kaubaveol mahutab 18,75 m veok 36 euroalust, 25,25m veok 51 euroalust) v\u00f5i kaaluliselt (nt 50 t metsaveoki keskmine koorem on 32 tm ja 60 t keskmine koorem on 43 tm).<\/p>\n \u2022 Muudatuse rakendamisel v\u00e4heneb autorongide l\u00e4bis\u00f5it ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas (29 miljonit kilomeetrit kaubavedudel ja 12 miljonit kilomeetrit metsamaterjali veol). See t\u00e4hendab ligikaudu 106 kt CO2 heitme v\u00e4henemist \u00fches aastas, mis moodustab ligikaudu 16% Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035. aastaks seatud eesm\u00e4rgist transpordi CO2 heitme v\u00e4henemisest (so v\u00e4hendamine 669 kt aastas).<\/p>\n \u2022 Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselev\u00f5tt toob kaasa \u00fcldise liiklustiheduse v\u00e4henemise \u00f5hukvaliteedi paranemise ja m\u00fcrataseme languse. Seejuures uuringud kinnitavad, et liikluskoormuse v\u00e4henemise (ettepaneku kohaselt teeks kaks autorongi \u00e4ra kolme autorongi t\u00f6\u00f6) toob kaasa suurema liiklusohutuse. Seejuures ei kinnita uuringud, et pikemad autorongid suurendaksid oluliselt m\u00f6\u00f6das\u00f5itudega seotud ohtusid.<\/p>\n Euroopa Eksperdid on teemale juba t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud<\/strong><\/p>\n Pikemate ja raskemate autorongide kasutusele v\u00f5tmise ettepaneku ning autoveo ja logistika s\u00fcsinikuheitme v\u00e4hendamise programmi algatamise ettepaneku tegid Transpordi ja liikuvuse arengukava sisenduuringus Eesti riigile ka OECD\/ ITF (Rahvusvaheline Transpordifoorum) eksperdid tuginedes ulatuslikule rahvusvahelisele kogemusele ja uuringutele.<\/p>\n Muudatuse rakendamine aitab kaasa Eesti transpordisektori \u00fcldisele konkurentsiv\u00f5ime ja kulut\u00f5hususe kasvule suurendades transpordi ja logistikasektori valikuid vedude korraldamisel ja \u00fchtlustades konkurentsikeskkonda v\u00f5rreldes teiste riikidega. Poliitikamuutus aitab kaasa sektori konkurentsiv\u00f5ime ja kulut\u00f5hususe kasvule j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n \u2022 Logista ja transport on majanduse vereringe, nendest s\u00f5ltuvad enamik teisi majandusvaldkondi. Rail Balticu valmimine tulevikus aitab usutavasti kaasa transpordisektori t\u00f5hususele, kuid ei lahenda riigisiseste vedude ega ka ajakriitiliste ja l\u00fchivedude k\u00fcsimust l\u00e4hiriikidesse. Lisaks on raudtee valimise t\u00e4htaeg aastate p\u00e4rast, kuid Eesti majandus peab toimima iga p\u00e4ev.<\/p>\n \u2022 Kui v\u00e4hema hulga s\u00f5itudega transporditakse sama kogus kaupa, siis see t\u00f5stab tootlikkust. N\u00e4iteks Transpordiamet on arvutanud, et 20,75 m ja 60 t s\u00f5idukute kasutuselev\u00f5tt \u00fcmar- ja hakkpuidu veos v\u00e4hendab 10 a jooksul kulusid ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses.<\/p>\n \u2022 Eesti l\u00e4hiriikides on (nt Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jt) on pikemad moodulveokid teedele lubatud. Kui Eestis samalaadseid v\u00f5imalusi ei looda, siis v\u00e4heneb Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime v\u00f5rreldes l\u00e4hiriikidega.<\/p>\n \u2022 Nii Eestis kui Euroopas on \u00fcha s\u00fcvenev veokijuhtide puudus. Ettepaneku kohane poliitikamuudatus aitab juhtide puudust leevendada, kuna 20,75 m ja 25,25 m ja t\u00e4ismassiga 60 t autorongide puhul teeb kaks juhti \u00e4ra kolme juhi t\u00f6\u00f6 ehk autojuhtide puudus leeveneb \u00fche kolmandiku v\u00f5rra. Loomulikult on eelduseks juhtide koolitusprogrammide arendamine, mis tuleneb pikemate autorongide kasutuselev\u00f5tmisest. Selles tuleb teha tihedat koost\u00f6\u00f6d ametikoolide ja koolituskeskustega.<\/p>\n Omaette probleem on investeeringute l\u00f5petamine taristuehitusse<\/strong><\/p>\n Transpordisektori taristu arendamine peab olema j\u00e4rjepidev ja s\u00fcsteemne, et tagada kaupade liikumine konkurentsiv\u00f5imelises keskkonnas. Seet\u00f5ttu on esindusorganisatsioonid mures ka riigieelarvestrateegias 2023-2026 kavandatud teede investeeringute l\u00f5ppemise p\u00e4rast. Eesti majanduse arengu huvides peaks transpordi- ja logistikataristusse investeerima j\u00e4rjepidevalt ja senisest enam, sealhulgas selleks, et liikuda kliimaeesm\u00e4rkide saavutamise suunas.<\/p>\n \u00dches kuus liigub 36 000 veokit Balti riikide kaudu Soome. Seega riiklikult strateegiliselt oluline on (Tallinn – P\u00e4rnu \u2013 Ikla) E67 p\u00f5himaantee ehitus 2+2 teeks, sest seda l\u00e4bib 1\/3 Baltikumist (sh Eestist) 2\/3 EL-ist liikuvast transpordist. Samuti oleks vajalik ka muudel p\u00f5himaanteede suundadel Tallinn \u2013 Tartu \u2013 V\u00f5ru-Koidula\/Luhamaa (E263) l\u00f5puni ehitus 2+2 p\u00f5himaanteeks.<\/p>\n Korraliku taristu olemasolu on vajalik ka riigi julgeoleku seisukohast, et oleks tagatud inimeste ja kaupade liikumine kriitilistes olukordades. Pikemas vaates v\u00f5imaldaks 2+2 teede tekkimine EMS-i (moodulveokite) magistraalidele lubada kasutusele v\u00f5tta ka isejuhtivaid s\u00f5idukeid. Samuti peame arvestama, et naaberriikides on kasutusel juba isegi kuni 34,5 m autorongid t\u00e4ismassiga 76 tonni.<\/p>\n Eeltoodud poliitikamuudatuste ettepanekud vajavad p\u00f5him\u00f5ttelist otsust ja koos sellega asjakohased \u00f5igusaktide muudatusi. \u00dcheks takistusteks liikumaks edasi 25,25 m moodulveokite kasutusele v\u00f5tmise piloteerimisega on eriveostele s\u00e4testatud detailid liiklusseaduses (LS \u00a7341 l\u00f5ikes 8). Sellised tehnilised detailid eriveostel kasutavate sildade arvu, rehvit\u00fc\u00fcpide jm peaks olema reguleeritud madala taseme \u00f5igusaktides.<\/p>\n Kokkuv\u00f5tvalt teevad esindusorganisatsioonid ettepaneku algatada selles osas liiklusseaduse muudatus. Samaaegselt tehakse ettepaneku otsida \u00fchiselt v\u00f5imalusi mahukaupade veoks 25,25 m ja 60 tonni t\u00e4ismassiga EMS autorongide ja 20,75 meetrit lubatud t\u00e4ismassiga 60 tonni s\u00f5idukite lubamiseks metsavedudel.<\/p>\n Loe p\u00f6\u00f6rdumist siit: 13.10.2022_P\u00f6\u00f6rdumine_MKM_(ELEA_ERAA_AL)<\/a><\/p>\n