<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli pol\u00fcmeersete materjalide professor Alvo Aabloo t\u00f5des, et Hyperloopiga on praegu k\u00fcll \u00fcksjagu probleeme, ent selle edulugu v\u00f5ib suure hoo sisse saada siis, kui avastatakse, et see aitab kaasa keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkusele.<\/p>\n
Hyperloopi idee kohaselt peaks rong v\u00f5i kapsel liikuma vaakumtorus kuni 1200 kilomeetrit tunnis. \u201cInimeste liigutamine on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik,\u201d r\u00f5hutas Aabloo Hyperloopi olulisust.<\/p>\n
Samas ei saa v\u00e4hemasti praegu Hyperloopi teab mis edulooks pidada. Aabloo selgitas, et Las Vegase tuntud testrajal pole Hyperloopi kapsli v\u00f5i rongi kiirust saadud suuremaks kui 300 kilomeetrit tunnis. See on v\u00e4ga kehv tulemus, sest avamaarongid s\u00f5idavad juba praegu oluliselt kiiremini.<\/p>\n
Saate “Globaalne pilk” Hyperloopist k\u00f5nelev osa oli \u00c4rip\u00e4eva raadio eetris neljap\u00e4eval, 31. jaanuaril kell 11. Saadet saab j\u00e4rele kuulata \u00c4rip\u00e4eva raadio veebikeskkonnast raadio.aripaev.ee.<\/p>\n
Kunagised katsetused<\/p>\n
Hyperloopi kontseptsioon j\u00f5udis avalikkuse ette 2012. aastal, mil Tesla juht ja vision\u00e4\u00e4r Elon Musk k\u00e4is v\u00e4lja idee \u00fclikiirest rongiliiklusest. Aasta hiljem oli ta oma plaanid ka juba paberile pannud.<\/p>\n
Idee sai nimeks Hyperloop. Eesti keeles on p\u00fc\u00fctud kasutusele v\u00f5tta ka vaakumrongi m\u00f5istet, aga nagu Aabloo selgitab, pole see p\u00e4ris t\u00e4pne, sest vaakumrong on \u00fcks v\u00f5imalik Hyperloopi tehnoloogiatest.<\/p>\n
Kuigi Hyperloop v\u00f5ib tunduda uudne, selgub, et ajaloos on peidus Muski kontseptsiooniga sarnaseid ideid. N\u00e4iteks tuli Briti insener Isambard Kingdom Brunel 19. sajandil v\u00e4lja atmospheric railway ideega, kus ta kasutas rongi kiiremaks edasiviimiseks r\u00f5hku. Nimelt paiknes Bruneli idee puhul toru r\u00f6\u00f6baste vahel ning selle sees asunud kolb l\u00fckkas rongi edasi.<\/p>\n
Brunel ehitas oma nii-\u00f6elda Hyperloopi valmis, aga kasutusele seda ei v\u00f5etud, sest oli tolle ajal kohta liiga ambitsioonikas. Seet\u00f5ttu ei hiilanud see ka t\u00f6\u00f6kindlusega ning seda n\u00e4hti pigem rahalaristajana. Seega vajus Bruneli idee ka aegade h\u00e4marusse.<\/p>\n
\u201cElon Musk pole ka oma asjadega hakkama saanud,\u201d \u00fctles Aabloo.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5ib naljaga pooleks \u00f6elda, et kui Bruneli puhul oli toru rongi all, siis v\u00f5ttis Musk n\u00f5uks panna terve rongi toru sisse.<\/p>\n
\u201cSellel ajal ei olnud v\u00f5imalik nii suures koguses vaakumit tekitada, v\u00e4hemalt mitte realistlikult, et kogu rong toru sisse \u00e4ra pakkida. See oli veel v\u00f5imatum kui t\u00e4na. Aga t\u00e4nasel p\u00e4eval sellised asjadega saadakse hakkama, katsetused ju tegelikult k\u00e4ivad,\u201d selgitas Aabloo.<\/p>\n
Dubai Hyperloopi mudel.
\nSuured eelised on ka puudused<\/p>\n
Praeguseks on Hyperloopi idee j\u00f5udnud selleni, et rong v\u00f5i kapsel suudab liikuda vaakumtorus magnetpatjadel.<\/p>\n
Magnetpatjadel liikumist ehk magnetlevitatsiooni kasutatakse tegelikult juba laialdaselt, teiste seas n\u00e4iteks \u00fcher\u00f6\u00f6palise raudtees\u00fcsteemi (monorail) puhul, kus rong nii-\u00f6elda h\u00f5ljub r\u00f6\u00f6pa kohal. Erinevalt Hyperloopist takistab \u00fcher\u00f6\u00f6palise rongi \u00fclikiiret liikumist \u00f5hutakistus.<\/p>\n
Hyperloopi toru puhul oleks see probleem v\u00e4listatud, sest vaakumis \u00f5hutakistus puudub ja see v\u00f5imaldab saavutada suuri kiiruseid. Idee kohaselt v\u00f5iks kapsel liikuda 1200 kilomeetrit tunnis. V\u00f5rdluseks, Jaapanis j\u00f5uavad magnetpatjadel liikuvad rongid umbes 300 kilomeetrise tunnikiiruseni, mujal riikides on kontseptsiooni ka edasi arendatud ning j\u00f5utud enam kui 500 kilomeetrise maksimumkiiruseni.<\/p>\n
Hyperloopiga on probleeme aga \u00fcksjagu, mida teadlased klaarida p\u00fc\u00fcavad. Aabloo selgitas, et suurim neist on m\u00f5istagi raha ja taristu rajamise suured kulud. Praegu me r\u00e4\u00e4gime \u00fchesuunalisest liikumisest ning ei arutle n\u00e4iteks ristmike tekke \u00fcle ehk meil on tegu vaid kahesuunalise liiklusega. Samas, isegi praegu peab arvestama, et kulud on \u00fcksjagu suured: kahe punkti vahel peab olema vaakumis toru, mis eeldab pumpamisjaamade rajamist, aga omad kulud on ka mangetv\u00e4lja tekitamisega.<\/p>\n
Hyperloop One’i tests\u00f5iduk 2017. aastal.
\nKeskkonnamured v\u00f5ivad tuua muutuse<\/p>\n
\u00c4ra ei saa unustada ka potentsiaalselt kaasnevaid sotsiaalseid muresid. \u201cMe siin oma Rail Balticuga ei saa hakkama,\u201d vihjas Aabloo.<\/p>\n
Muud f\u00fc\u00fcsikalised potentsiaalsed tagasil\u00f6\u00f6gid, nagu soojuspaisumine, on Aabloo s\u00f5nul lahendatavad ning sellega teadlased tegelevad.<\/p>\n
Samuti ei m\u00e4ngi tema s\u00f5nul \u00fclem\u00e4\u00e4ra suurt rolli seismiline aktiivsus, sest kuigi n\u00e4iteks Jaapanis on maav\u00e4rinaid v\u00e4ga sageli, kuuleme me suurtest \u00f5nnetustest siiski harva. Aabloo s\u00f5nul on seismilisest aktiivsusest tulenev v\u00f5imalik oht lahendatav investeeringutega.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas Aabloo, et Hyperloopi megakulud v\u00f5ivad hoopis t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4da, kui tegu oleks keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkust kindlalt edendava ideega.<\/p>\n
\u201cKui inimesed n\u00e4evad, et mingisugused tehnoloogiad aitavad keskkonnateemasid edendada ja globaalset soojenemist v\u00e4hendada, siis v\u00f5ib tekkida oluline muutus. Aga selleks peab konkreetselt \u00fctlema, et see tehnoloogia lahendab need ja need probleemid v\u00f5rreldes olemasolevatega,\u201d r\u00f5hutas Aabloo.<\/p>\n
Hyperloopi arendajad on tegelikult keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkusele juba ka panustanud, n\u00e4iteks on mainitud, et rong v\u00f5i kapsel saadakse liikuma p\u00e4ikeseenergia abiga.<\/p>\n
V\u00f5idujooks tehnoloogiale<\/p>\n
Hoolimata sellest, et Hyperloopiga on veel \u00fcksjagu probleeme, ei takista see ometi mitmeid riike torutranspordile v\u00f5idu jooksmast.<\/p>\n
Hyperloopi rada plaanitakse teha paljudesse kohtadesse \u00fcle kogu maailma, praegu n\u00e4ivad eriti aktiivselt seda endale tahtvat India ning ka Araabia riigid. \u00dchtlasi on maailmas on pea 20 ettev\u00f5tet, kes \u00fcritavad Hyperloopi juurutada. Samas saab teadaolevaid katsetuskohti \u00fcles lugeda vaid \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel.<\/p>\n
Aabloo julgeb ise panustada enim prantslaste ettev\u00f5ttele Hyperloop Transportation Technologies. \u201cNemad hakkasid oma testrada eelmisel v\u00f5i \u00fcle-eelmisel aastal Toulouse\u2019i ehitama. Tundes Prantsuse inseneeria ajalugu, v\u00f5ib sealt tulla \u00fchel p\u00e4eval v\u00e4ga t\u00f5sine katsetus,\u201d on Aabloo optimistlik. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast lubas ettev\u00f5te juba 1000 kilomeetrit tunnis k\u00e4tte saada, lisas ta.<\/p>\n
Aabloo lisas, et samas Elon Muski testrajal, mis on Las Vegases avalik, j\u00e4\u00e4b saavutatud maksimumkiirus aga teadaolevalt vaid 300 kilomeetrini tunnis, mis ei \u00f5igusta kindlasti nii kalli s\u00fcsteemi ehitamist.<\/p>\n
Helsingi-Stockholmi puuduseks rahvaarv<\/p>\n
Hyperloopi v\u00f5imalikkusest on k\u00f5neldud ka meie l\u00e4hedal. Aabloo m\u00e4rkis, et meie regioonis oleks Hyperloop mugav lahendus, sest meil on klimaatiliselt seda mugav ehitada. Samas on Aabloo s\u00f5nul takistuseks rahva v\u00e4ike arv \u2013 Soomes elab enam kui viis miljonit inimest ning Rootsis pea k\u00fcmme miljonit. Seega v\u00f5ib juhtuda, et Hyperloopi kasutajaid lihtsalt pole piisavalt ning see ei tasu end \u00e4ra. Samas on tegu j\u00f5uka regiooniga, mis j\u00f5uaks endale Hyperloopi ehitada. Sama loogika laieneks ka Tallinna ja Helsingi vahelisele Hyperloopile, mida samuti on v\u00e4lja k\u00e4idud.<\/p>\n
\u201cMul ei oleks midagi selle vastu, et Tallinnast k\u00fcmne minutiga Helsingisse saada, see teeks elu palju lihtsamaks,\u201d m\u00e4rkis Aabloo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tartu \u00dclikooli pol\u00fcmeersete materjalide professor Alvo Aabloo t\u00f5des, et Hyperloopiga on praegu k\u00fcll \u00fcksjagu probleeme, ent selle edulugu v\u00f5ib suure hoo sisse saada siis, kui avastatakse, et see aitab kaasa keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkusele. Hyperloopi idee kohaselt peaks rong v\u00f5i kapsel liikuma vaakumtorus kuni 1200 kilomeetrit tunnis. \u201cInimeste liigutamine on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik,\u201d r\u00f5hutas Aabloo Hyperloopi olulisust. Samas […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-13578","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"acf":[],"yoast_head":"\n