Aktsiiside laekumine vähenes pea veerandi võrra

aastaõpu piirikaubandus

Aktsiisitulu tasuti tänavu veebruari eest kokku 80,5 miljonit eurot ehk 24,2 protsenti vähem kui 2018. aasta veebruaris. Kahe kuu kokkuvõttes on aktsiise tasutud 3,3 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Veebruari aktsiisitulu võrdlust mõjutavad kõige enam aasta tagasi toimunud aktsiisikaupade varumine, muutused tarbimises ning piirikaubandus, teatas rahandusministeerium.

Aktsiisikaupade tarbimise muutust peegeldab deklareeritud kogus, mida on korrigeeritud varudega. See tähendab, et toodete etteost, mis toimub enne aktsiisimäärade tõusu, on arvestatud perioodi, mil toode jõuab tõenäoliselt lõpptarbijani. 2018. aastal oli kange alkoholi varudega korrigeeritud deklareeritud kogus 18,4 protsenti ning õlle kogus 29 protsenti väiksem võrreldes aasta varasemaga. 2019. aasta esimestel kuudel on deklareeritud kogus püsinud ootuspärasel tasemel.
Sarnane seis on sigarettidega, kus eelmisel aastal vähenes varudega korrigeeritud deklareeritud sigarettide maht 8 protsenti ning selle aasta esimeste kuude deklareerimine vastab ootustele.
Diislikütuse müük 2018. aastal Eestis kasvas vastavalt 5,6 protsenti, kuid bensiini deklareerimine vähenes 5,3 protsenti. Sarnane trend on jätkunud ka 2019. aasta esimestel kuudel, kui kahe kuuga on deklareeritud 2,8 protsenti enam diislikütust kui aasta varem ning bensiini kogus näitab väikest langust.

Alkoholi Läti piirikaubanduse kasv on pidurdunud

Tänavu esimeste kuude Läti piiriülese statistika andmetel on olukord võrreldes eelmise aastaga alkoholi osas stabiliseerumas, kuigi müügistruktuur on suurenemas õlle kasuks. Alkoholi Läti piirikaubanduse kasv pidurdub märtsis veelgi, kuna Lätis tõsteti alates esimesest märtsist alkoholiaktsiisi. Selle tulemusel on tõusnud ka alkohoolsete jookide hinnad piiripoodides.
2018. aasta seisuga on Lätti liikunud 23,5 protsenti Eesti legaalsest alkoholi müügist ning kütuse Läti ja Leedu täiendavad ostud moodustasid 7,2 protsenti vedelkütuste tankimise mahust.

Maksutulu kogulaekumine kasvas

Maksu- ja tolliametile tasuti veebruaris 524,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 14,3 protsenti rohkem kui mullu samal kuul.

Veebruari maksude kogutulu kasvul mullusega võrreldes oli kaks peamist põhjust. Esiteks tagastati tänavu veebruaris tulumaksu vähem kui möödunud aastal samal ajal. Seetõttu oli ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurem kui eelmisel aastal sama ajaga.

Teiseks avaldas mõju bensiini ja alkoholi aktsiisimäärade tõus möödunud aasta alguses: müüjad varusid madalama aktsiisimääraga kütust ja jooke enne bensiiniaktsiisi tõusu jaanuari alguses ja alkoholi aktsiisimäärade tõusu veebruari alguses. Seetõttu oli aktsiisitulu suurem madalamate määrade kehtimise viimase kuu arvel ja väiksem veebruaris, kui kehtisid uued määrad ja jaeklientidele müüdi eelkõige aktsiisitõusude eel madalama määraga varutud kütust ja alkoholi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli veebruaris erasektori dividendide tulumaksu vähenemise tõttu 6 miljonit eurot väiksem. 2019. aasta kahe esimese kuuga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust saadud 15,1 protsenti (vt tabelit allpool), mis ületab veidi eelmise aasta sama näitaja taset.

Muutused aktsiisikaupade varumises ehk etteostudes, mida tehakse enne aktsiisimäära tõusu, mõjutavad oluliselt kogu maksulaekumise aastatevahelist võrdlust, mistõttu avame põhjalikumalt aktsiisidega seonduvat.